Öeldakse küll selge sõnaga, et ei ole mõtet vaeva näha, aga ikka lähed näpuga surkima ja mõtled, et oma silm on kuningas. Seda ta vaieldamatult muidugi on, aga How to Lose Friends & Alienate People(2008) sellest paremaks ei lähe.Ma ise püüan sellesse Simon Peggi tiivaripsutamisse suhtuda kui üht suuremat sorti fundraiserisse, läheb teeb paar sellist keskpärast filmi, saadab kogu palgaraha kenasti ümbrikus koju Nick Frostile ja aastaks 2010 on niipalju pappi koos, et saavad järjekordse omaloomingulise palaga välja tulla.
Käesolev tükk inimestele närvidele käimisest on aga tõesti lootusetult keskpärane. Vana hea uustulnukas suures linnas nipp. Alguses on kõik nii imelik ja võõras ja teised vaatavad sind kui ilmaimet aga ühel hetkel selgub, et uus poiss on kohe palju mitmetahulisem, kui alguses paistis ja valmis vanade peerude käest õppima kuidas istuda ja astuda. Ja sinna ta omanäolisus ka kaob.
0 comments:
Postita kommentaar