sina hääletad, mina vaatan

06 märts 2009

Tüütu töll

Kirjutama asudes ei ole ma veel siiani kindel millises kastmes Den Brysomme mannen(2006) aineline lühijutt serveerida. Kas oma tavapärases magedate naljadega vürtsitatus või hoopis kargelt põhjamaises.
Sest Tüütu töll (mage nali 1:0 põhjamaine kargus) on tegelikult väga lihtne film, nii vaatamise kui ka kirjutamise mõttes. Keskeakriisis vaevlev mees avastab ühel hetkel, et tahaks elult midagi enamat, kui see mida üks keskmine heaoluühiskond sellele keskmisele mehele pakkuda suudab. Ja seda vaatamata sellele, et inimesed kõik on nii ilusad ja head. Tahaks metsaonni mitte uut vannituba, tahaks kirge selle tüütu nühkimise asemel, tahaks klõmaka puskarit mitte seda jälki koksi milles seitse erinevat koostisainet.

Mina tahaks aga eriti kiita seda, et on osatud oma suurim puudus suurimaks vooruseks käänata. Ei ole põhjamaalasele antud lõunamaalaste kuumaverelisust mille pealt annaks emotsioonid tuliseks kütta, aga sellise vaikse protestifilmi tegemiseks sobib üks külm ja ehmatanud olemisega põhjamaalane nagu suruõhuvasar seinaprakku. Seejuures on aga kuidagi suudetud hoiduda masendusega ülesoolamisest, see koht kus ühes eesti filmis näitleja lehehunnikuse püüab pugeda, et nii rasked ajad üle elada ja vaataja samal ajal selles õudusest pääsemisest veene läbi närida, siis siin tulevad toredad mehed hallides tunkedes ja sätivad kõik jälle korda.

Kui lisada neile olulisetele punktidele veel ka sellised väikesed pisiasjad, nagu dialoog mis kõliseb tühjusest, helitaust millel kõlab klassikaline muusika ja hirmkena operaatoritöö, mis õnneks mitte niisama poosetav vaid eesmärgipäraselt, siis kokku on saanud film mille kiitmisega mina küll tagasi ei hoia. Tasane, aeglane ja oli kui teravalt ühiskonnakriitiline, lausa nii et kohad kus tegelikult peaks nutma, siis terve mõistuse säilitamise huvides tuleb hoopis naeru pugistada.

ah nii, et maitses nagu tükike s..ta? interesting...

teravate elamuste jahil

tegelikult ma mõtlesin sellel hetkel, et mida film edasi seda suuremaks piiride kompamiseks läheb, no et kui katki annab ennast teha, et kokku lappida ei anna

päris selline kogumus puudub, et mina lahistn nutta, aga ülejäänud seltskond istub jumalast tuimade nägudega

aga meile tulevad ju laupäeval külalised, ehk kannatab see teine naine veel see paar päeva, ei tahaks küll Svenssonitele pettumust valmistada

sina oled kena, tema on kena, nemad on kenad...

feels like i was hit by a train

aga ega me ometi sellepärast pidu ära jätma ei pea?

personaalküsimuse arutamine left out in the cold

1 comments:

Malcolm ütles ...

Hää arvustus ning võrdlemisi geniaalsete nüanssidega pikitud film. See oli muuseas mu lemmikstseen, kus mehike pikalt lõikurit jõllitas ja siis oma näpu sinna toppis.
Ahjaa - "Tüütu töll" - filmiblogijate hallil foonil kutsub see siin juba nende leidlike tõlgete tõttu lugema.