sina hääletad, mina vaatan

11 märts 2009

Suur linnupuur

Kui ma peaks hakkama Big Bird Cage(1972) žanrilist kuuluvust määrma siis jääks ma sellega suhteliselt hätta. Sexplotation oleks vist esimene ja kõige loogilisem pakkumine, aga selleks oli nii seksi kui plotationi liiga napilt. Nii et pigem oli tegemist siukese muheda džungliseiklusega, kus lihtsalt ükski naine rinnahoidjat kanda ei viitsinud. Võibolla et kaks eellugu Woman in Cages(1971) ja Big Doll House(1971) olid ühes või teises aspektis rämedamad aga mu arust käras selline leebe variant ka täitsa piisavalt.

Mingit kuluurielamust Linnupuurist otsida muidugi ei tasu, võeti lihtsalt punt kokku, sõideti soojale maale ja tunti ennast hästi. Minu jaoks peitub filmi suurim väärtus aga hoopis selles, et ta aitab mõista neid motiive miks võttis Tarantino Jacki Browni mängima Pam Grieri ja Rob Zombie valis oma 1000 laiba maja peremeheks Sid Haig'i. Kas kumbki lavastaja just seda konkreetset filmi näinud on, aga kui mul teismelisena oleks õnnestunud sellist teost nautida, siis oleksid Blossom ja Django esimesed keda ma omaenese filmi näitlema kutsuksin. No esimeste hulgas vähemalt, kui just tegemist ei oleks miski padudraamaga.

poistel tuli just geniaalne idee, maailmarevolutsiooni algatamiseks on neil vaja vaid paari naist, edasine oleks kukepea
täiesti sirged mehed...
eelinspektsioon läbitud...
nüüd tuleb siis lihtsalt järjekord kindlaks määrata.
vanglaülem oli selline pideva kõhukinnisuse all kannatav julmur, filmi alguses oli üks muhe stseen tema ja väikese koerakesega seoses, siin ta kiusab õnnetut vangi. eriauhind aga sellele, kes ütleb mis mehe portree on seinal
oi milline õnnis nägu, millega seoses jäägu siinkohal saladuseks, vihjeks vaid niipalju, et on kättetasumise aeg
kogu sodi, mis filmimise jooksul kogunenud oli, kuhjati lõpuks kokku, pandi põlema ja tehti seal vahel möllu...
ja peaaegu kõik said surma.

0 comments: