RaudSaller

Mitte et mul filmidest puudus kätte oleks tulnud, aga no vahelduse mõttes siis muusikast kah. Kõige lihtsam ja kiireim viis selle postitusega ühele poole saada oleks lihtsalt öelda, et meile väga meeldis ja punkt panna. Aga see ei oleks ju sugugi põnev, nii et ma siis ikka virisen kah. Loodan muidugi, et ma nüüd kellegile väga varba peale ei astu, aga minu ekspertsilmale nagu oleks tundunud, et saalis istus küllalt palju ka selliseid inimesi, kes mõni kuu tagasi olid endale Raua raamatu soetanud paljalt selles lootuses, et seal kirjutatakse sellest, kuidas Singer Vingeri mehed üksteisel backstagesis purjus peaga p..sse trukkisid. Võibolla muidugi on ka minu ettekujutus heast kontserelamusest vähe teine, aga lihtsalt tuima näoga oleks võinud ka kodus toolil lösutada. Lava ette trügima minna tõesti ei saanud, aga pea oleks võinud ikka nõksuma võtta. Hea küll et Sabbath ja Pistols võibolla ei ole päris keskmise eestlase muusikamaitse, aga no teie jaoks oli ju Annabel ka kavva võetud, mis ei ole kaugeltki mitte Mr. Lawrence parim lugu, aga no ümisend siis sellegi refrääni tasakesi kaasa.

Loomulikult ei saadud üle ega ümber ka Salleri post-Geneka aegsetest lauludest, aga neid oli õnneks vähe, vähem kui Geneka endi lugusid. Minu pähe see muidugi ei mahu, et kus toimus see prõks ja Generaator emmist sai Smilers, aga ma ei ole muidugi sellesse teemasse ka väga süvenenud.

Kontserdi üks tipphetkedest sündis loo "Ootan onu surma" ajal, mis omal ajal sai väidetavalt kirjutatud vihjega Brežnevile, aga mehed teatasid rõõmsalt, et vähemalt Pärnu ja Tallinna inimeste jaoks on sel ka praegu oma tähendus täitsa olemas. Mõni hetk hiljem tõusis üks paar püsti ja lahkus saalist.

seda lugu tegid ka, kadusid ei esinenud