09 märts 2009

To the Valley of the Dolls and Beyond!

Eelinfo kohaselt pidi The Valley of the Dolls(1967) kogu meelelahutusmaailma pahelisuse välja päevavalguse kätte vedama. Et siis näitab ühele tavalisele ameerika koduperenaisele, kuidas staarid tegelekult sünnivad, elavad, surevad. Kellele tuleb pugeda et kuulsaks saada, kellega keppida et kuulsaks jääda, mida nuusutada, et kuulsana surra.
Võibolla raamat suutis seda kõike, film jäi aga hambutuks. Põhiline etteheide? Tegelased lihtsalt jooksid ekraanilt läbi, ühel hetkel oli neiu suvaline ehmunud olemisega väikelinna tüdruk, järgmisel glamuurne suurlinna diiva ja siis korraga kogu selles melus pettunud koduperenaine. Ja selliseid tegelasi oli oi kui palju, kes korraga tekkisid, ütlesid oma teksti ära ja siis olid läinud.
Aga iga kord, kui ma ise tundsin, et enam ei jõua ja paneks selle filmi kinni ja võtaks järgmise, tasus ainult vaadata kuidas Metsavana piinles ja saingi kenasti lõpuni ära. Pluss veel see, et naispool leidis, et täitsa normaalne film on ju.
Kui nüüd jah võrrelda teda Beyond the Valley of the Dolls'iga(1970) siis sisu järjepideva arengu kategoorias on tõesti VotD kõvasti ees. Värvikate tegelaste ja hea tempo ja meelelahutsväärtuse auhinnad saab aga Russ Meyeri vaimusünnitis.
Kuidas täpselt selle nimepanekuga lood ka ei oleks, aga ma ise kujutan ette umbes sellist stseeni, kuidas noormees, kes väga täpselt teab mis sorti filme Russ teeb, pakub oma tüdruksõbrale süütult naeratades välja, et mis oleks kui äkki läheks seda VotD järjelugu vaatama. Mille peale neiuke sisemuses õndsalt ohkab, et küll on seekord pimekohtinguks tore poiss sattunud, kes ehk ei loodagi mulle täna kätt püksi ajada. Eelnev arutluskäik kehtib muidugi juhul kui kutt pole Travis Bickle, kes kirtsutaks Meyeri nime peale nina ja pakuks välja midagi Gerard Damiano repertuaarist.

Ja tegelikult mängibki Russ filmi esimese poole noormehega kokku, näidates pisikese rokibändi peadpööritavat tõusu meelelahutusmaailma tippude sekka. Aga siis vaatab, et aitab nüüd küll, meesfännid tahavad ka ikka oma osa saada ja stsenaarium lendab aknast välja. Ning ekraanil asuvad laiutama seksistseenid koos mõningaste gore elementidega.

Autokinos sellise filmi vaatamine sinu skoorimisvõimalusi vaevalt et kahandavad. Pikemas perspektiivis on ilmselt kasulikum neiule VotD käima panna ja ise teises toas BtVotD ära vaadata. Sa ju ei taha, et ta sind miskiks perverdiks peaks?

Russ oli uue montaaživõtte selgeks õppinud ja kasutas seda usinasti
attack on the 50 foot woman
siinkohal tuli meelde anekdoot, kuidas armuke praalis voodis naisele, et kui mees peaks kogemata kombel varem koju tulema siis ta keerab ta sõlme nagu oinasarve. mille peale köögist kostis peenike hääl: hehee, otsi lolli, ma olen veel kaks päeva komandeeringus
midagi rahvuslastele...
midagi enamlastele..
midagi vähemlastele.


pisike puravikumütsike aitas kenasti neiukest identifitseerida, aga kahjuks kandis ta seda kaootiliselt, ei saand kuidagi aru, kes see siis nüüd just ekraanilt läbi lipsas
näete nüüd isegi, oleks mütsike peas teas täpselt, kes on. aga ei ole, ei ole mütsikest ja tegelane on ka hoopis teine
ilusad vävilised asjad on aegade algusest saadik tähelepanu köitnud
kõige parem koht filmis, ohvitserid seksi eest raha ei küsi!

2 comments:

Metsavana ütles ...

Mulle meenus kus ma olin kui sa Attack on the 50 foot womanit kaesid ..jagelesin tibla-ossidega peale seda kui mu autoalt keset sõitu ratas putku pani.

Kalver ütles ...

oleks jätnud ossid autot valvama, ise tulnud ja filmi ära kaenud ja siis oleks puhanu ja värskena uuest võitlusesse tormanud