Kui üks põnevusfilm arvab, et ta suudab paljalt tosinat maailma suurlinna võttepaikadeks valides põnevust üleva hoida, siis ta eksib. Mulle jätab see pigem sellise mulje, et kui peab filmi niimoodi kunstlikult suureks puhuma, siis head nahka tast ei tule.Väga ei tulnudki, The International(2009) oli põnevusfilmi kohta liiga etteaimatav. Clive Owen ja Naomi Watts kihutasid mööda ilma ringi ja katsusid võimuahnet pangahärrat vahele võtta. Jama oli selles, et iga kord kui neile mõni niidiots näppu juhtus võis mürki võtta, et salapärane kõikjaleulatuv käsi neil selle niidiotsa jälle käest kaksab. Ja nii läkski. Kohalik politsei oli kas ära ostetud, aeglane või lihtsalt juhm ja kaks õnnetut agenti siblisid nagu kanad takus.
Samas kui Owen oma karmi räsitud õigluseotsija rolli enam vähem välja vedas, siis neiu Naomi oma karmi naisagendi osas oli lootusetult abitu, midagi Tuuli Roosma Nõrgima Lüli sarnast, et katsus küll hästi karmi olemise ja jutuga olla, aga tegelt oli lihtsalt kena näolapike, keda isegi partner väga tõsiselt ei paistnud võtvat.
Filmi parim stseen leidis aset muuseumi keerdtreppidel (vt. postrit), mis mulle vähemalt tuletas meelde ammuse lemmiku Mafia(2002), kes ei tea siis põhimõtteliselt GTA, aga aastas 1930 millegagi. Tervet filmi see kahjuks aga ei päästnud.
0 comments:
Postita kommentaar