Eesti Film ja Punane Elavhõbe (2010)

Uskumatu lugu. Ei suutnud oma süütuid vasikasilmi uskuda ega oma blondis peakeses sellisele ketserlikule mõttele kohta leida. 20 aastat oma riiki ja endiselt leidub meie hulgas element, kes ETV-d ei vaata, Eesti Filmi ei austa, Vabadussamba juurde lilli ei vii, Kalevipoja kuju fondi annetanud pole ja Ansipit ei usu.
Kõige koledam oli aga see, kui muidu igatepidi viks ja viisakas ning äärmiselt laia silmaringiga dotsent Broz Tito kõigi märkide kohaselt täiesti tõsimeeli küsis, et MIKS ta peaks üht järjekordset Eesti Filmi vaatama? Niivõrd kohatuna tundus see pärimine, et hoobilt ei osanudki midagi mõistliku vastuseks kosta, kuid öösel poolunes voodis väherdes ilmutas end Püha kolmainsus, Ruus, Lokk ja Õunpuu ning panid mulle südamele, et ma eksinud lambukese tagasi õigele teele juhiks.

Siit nad siis tulevad. 5 põhjust, miks vaadata Eesti Filmi.

a) Eesti Film on õpetlik. Kust mujalt saaks eestlane teada parima koha küüslaugu kasvatamiseks (Head Käed)? Kuidas muidu oskaks meeleheitel koduperenaised oma ihasid rahuldada (Somnambuul)? Kas oskaks keegi veel paremini selgitada suvalises kohas urineerimisega kaasnevaid ohtusid (Nimed Marmortahvlil)? Kes teine õpetaks koolis vajalike ellujäämisnippe (Klass)?


b) Eesti Film on seksikas. Mirtel Pohla käib alasti ujumas (Jan Uuspõld läheb Tartusse). Carmen Kass hiilib pesuväel mööda korterit ringi (Täna öösel me ei maga). Hele Kõre kehastub anatoomiaõpikuks (Mina olin siin). Viire Valdma ja Liina Tennossaar osalevad grupiseksis (Sügisball).

c) Eesti Film räägib tõsistel teemadel. Maapiirkondades on regionaalministri tegemata töö pärast elu välja suremas ning ainult välisinvesteeringud hoiavad kõige hullema ära (Vanad ja Kobedad saavad jalad alla). Eesti poliitikud on kõlbeliselt laostunud ning nende korraldatud kostümeeritud orgiad kannatavad vabalt võrdlust Caligula ja Nero parimate päevade saavutustega (Stiilipidu). Ühiskonna sallimatus seksuaalvähemuste suhtes, agalmatofiilik Tädi Ruth julges vaid pimeduse kattevarjus oma tõelist mina välja näidata (Kohtumine Tundmatuga).

d) Eesti Film on roheline. Propageerib kitsepiima (Lammas all paremas nurgas). Väitleb sigade vabapidamise kasulikkuse teemal (Sigade Revolutsioon). Otsib taigas elus mõtet (Karu süda). Tõestab, et lisaks vähjadele ja ebapärlikarpidele elavad Eestimaa ülipuhastes jõgedes ka kuldkalad (Ristumine Peateega).


e) Eesti Film maksab Mait Malmsteni kodulaenu. Mait Malmsten on professionaalne spioon, kes kogemata kombel valel ajal vales kohas pardivilet puhuma satub(Agent Sinikael). Mait Malmsten on hullumeelne pommimees, kes vabal ajal Vello Orumetsa laule joriseb (Kuldrannake). Mait Malmsten on patukahetsusretkel pereisa, kelle peopessa on nuga kinni jäänud (Nuga). Mait Malmsten käib Venemaal Püha Graali otsimas (Punane Elavhõbe).

Punase Elavhõbeda kohta lisaks ka veel paar märkust. Tegemist on lausa nii vinge filmiga, mis neile kõigile viiel punktile kenasti vastab. Vaataja saab teada, et Punane Elavhõbe on väljamõeldis, millega lihtsameelsete käest raha välja petetakse. Alasti kisub ennast Inga Salurand. Linnugripi ja/või seagripi epideemia oht pole sugugi möödas, eriti kui reisida Venemaa avarustes. Rohelise poole pealt kaunid loodusvaated Venemaa avarustest ja hobused keda piitsaga pekstakse.
Kui tegemist ei oleks Eesti Filmiga siis ma võibolla mainiks ära tegelaskujud, mis on nii üheplaanilised, et isegi 3D prillidest poleks abi miskit ning juhiks tähelepanu sellele, et lugu mis kulgeb punktist A punkti B kui joonlauaga tõmmatult ei klapi põnevusfilmile teps mitte.

Nii et vudinal nüüd kõik kinno või videolaenutusse. Kaua te neid Ameerika täissöönud kapitaliste nuumate? Eesti Film ootab.
Pealegi, miski ei liida inimesi rohkem, kui ühiselt läbielatud kannatus. Selja veriseks piitsutamine jäägu ekstremistidele, jutti vaadatud Agent Sinikael, Täna öösel me ei maga ja Karu süda on palju rafineeritum meetod.