Kui ei teaks, pakuks suht veendunult et Lisztomania on Russ Meyery lavastatud. Tisse oli ainult vähevõitu, aga või no temagi igakord jõuab. Mulle lõi igastahes Up! silme ette. Aga ei ole, Ken Russelli film hoopis.Üksjagu võimekas pianist Franc Lizst hullutab rahvast siin ja sealpool Doonaud. Noor ja hakkamist täis helilooja Richard Wagner püüab tema kuulsusesärast kasu lõigata ja põimib pisikese fragmendi ühest Lizti loost enda töösse. Sellele (vale)faktikesele tuginedes ehitab Ken filmi konflikti üles, kõik muu seal ümber on aga juba tema isikliku fantaasia vili.
Mis tähendab, et tegemist on parajalt pöörase ja mitte kõige loogilisema filmiga. Aga igasugu põnevaid ideid ja kaadreid tihkelt täis. Beatlemania vaimust kantud avastseenist väga silmatorkava sümboli mahakaksamiseni. Chaplini väikese hulkuri stseenist kitarriga surma sülgava platvormsaabastes Adolfini. Ehk siis täpselt sama seis mis Tommyga, visuaalselt väga lahe ja meeldejääv, aga sisu nii ja naa, pigem naa.
Õnneks või kahjuks tundubki, et Devils oli erand ja Russell toona lihtsalt veel ei julenud Pegasust väga lendu lasta. Savage Messiah on ka üks mehe varajastest katsetustest ja lisaks mängib seal Helen Mirren. Ehk on seal lootust, et kõrge kaarega fantaasialennu käigus ka põnev ja kaasahaarav lugu räägitakse.Mis aga mingil juhul ei tähenda,et ma kavatseksin mõnd Keni muusikabiograafiat nähes pea põlglikult kõrvale keerata. Silmailu ka ikka maksab midagi.
0 comments:
Postita kommentaar