Tramm nimega Iha

Kodanik Männikesel oli kunagi sõber, kes ei saanud sugugi viina juua. Lihtsalt ei seisnud sees. Kodanik Männike siis õpetas, et võtku suu täis, aga ärgu alla neelaku. Nipp töötas. Sõbra abikaasa olevat pärast lubanud kodanik Männikese ära kägistada. Et mul esimene näidendipõhine adaptsioon päris kenasti alla läks võtsin kohe järgmise ka ette. Streetcar Named Desire(1951).
Vanatüdrukust õpetaja sõidab õele külla. Õe abikaasaga ei saa nad algusest peale eriti läbi ja lõpuks läheb olukord päris käest ära. Noor Marlon Brando on mees kui metsapull, õbluke Vivien Leigh on temaga ikka püsti hädas.
Alustaks oma jutuga aga lõpust. Sisaldab spoilereid. Originaalses etenduses jäetakse vägistamisepisood lahtiseks, võibolla Stanley läks lõpuni välja aga võibolla ka mitte. Blanche side reaalsusega oli juba nii õrnake, et see oleks ka õrnemast puudutusest purunenud. Filmis mindi aga lõpuni. Ning pärast seda, kui Blanche oma viimase repliigi ("I have always depended on the kindness of strangers") ütles ja ekraanilt ära talutati, pööras Stellagi oma mehest ära.
Sellega keerati aga fookus paigast ära. Stanley kes alguses oli lihtsalt tahumatu, otsekohene mehemürakas, kes oma naist väga armastas muudeti koletiseks. Jah, vägistamine on tõesti koletu tegu, aga kas see oli tõesti see moraal, milleni välja taheti jõuda?
Blanchest sai nüüd ju õnnetu kannataja. Kitsarinnalisest manipuleerijast tehti märter. Ei sobinud talle õe kodu, ei olnud õe mees piisavalt haritud. Oma loodetud tulevasel abikaasal aeti pea valedega sassi ja kui mees valskusest teada sai ja enesestmõistetavalt endast välja läks ei paistnud küll, et naine midagi väga kahetsenud oleks. Ehk ainult seda, et vale välja tuli. Ning kõige tipuks "deliberate cruelty is unforgivable, and the one thing of which I have never, ever been guilty of." Kuidas su esimene mees suri, Blanche?
Aga ehk siiski andestada? Ehk ei peagi oma mineviku pattude pärast elu lõpuni kannatama ja häbi tundma. Kes see ikka oleks sellist lörtsitud minevikuga naist tahtnud. Võibolla oligi tõe mitterääkimine ainuke võimalus veel kunagi õnnelikuks saada. Egas siis tema süüdi olnud, et tal hea haridus oli ja standardid sellevõrra kõrgemad. Kaasamõtlemiseks ja arutlemiseks teemasid nagu muda.
Elia Kazan jõudis aga välja selleni, et Stanley Kowalski on mölakas. Ja ütles selle nii kõvasti välja, et varjutas kõik muu.

minu arust päris kena koht elamiseks, nikerdustega trepp ju lausa