Üks teine naine

Eesmärgikindlaid naisi on alati meeldiv kinolinal toimetamas vaadata (näiteks kasvõi Thriller). Nad on kuidagi hoopis hoolimatumad igasuguste normide osas, aga samas iga samm viib neid vääramatult oma eesmärgi poole. Mehest kurikael on tavaliselt kas püstihull või siis lihtsalt konkreetselt julm kõigi ja kõige vastu.
La Sconosciuta(2006) peategelane Irena on aga halastamatu vaid siis kui seda tõesti vaja on, kui on vaja teeme ära suhtumisega. Samas pärast seda kui ta on õnnetu memmekese trepist alla lükanud käib ta teist hooldekodus vaatamas (ja suunurgast ila pühkimas). Kogenumale filmivaatajale saab ilmselt küllalt kiiresti selgeks mis Irene masterplaan on, aga ilmselt te saate ikkagi tünga (vähemalt mina sain). Vägivalda ei ole itaallased kunagi peljanud näitamast ja lastele ei julge ka seda filmi soovitada, üks stseen raudselt tekitab vanematele väga piinliku ja raskesti lahtiseletatava olukorra.
Üldistavalt siis võib öelda, et Tornatore on valusast teemast tõesti hea filmi teinud (võib vist oma piiratud kogemusele tuginedes öelda, et see on tal lausa meeldiv harjumus), vaataja ei jää küll üllatusest õhku ahmima, kuid hästi konstrueeritud, põnev ja kaasamõtlemist vääriv vaatamine lõpuni välja. Ksenja osatäitmine teenib ka loomulikult kiituse ära ja seda mitte ainult minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt.