Prantslaste Ne le dis à Personne(2006) ülistamiseks just põhjust ei anna, aga õnnestunud krimifilmiga on tegemist sellegipoolest.Meil on õnnetu abikaasa, keda süüdistatakse seitsmes surmapatus, hea küll väike kunstiline liialdus, täpsemalt siiski ühes. Meil on politseijõud, kelle eesmärgiks on oletatav mõrvar võimalikult kiirelt trellide taha toimetada, kui vaid ei oleks seda vana ja elukogenud uurijat, kes kõige sobimatul hetkel teatab, et asitõendid on vasturääkivad ja eesmärgiks peaks ikka olema tõe väljaselgitamine. Kuidas selline mees üldse politseisse tööle võeti jääb värbamiskomisjoni hinge peale.
Ning loomulikult on meil ka rikas lurjus, kes saadab oma eraarmee jälgi kinnimätsima, mõtlemata seejuures, et nii äratab ta hoopis rohkem tähelepanu, kui lihtsalt sobival hetkel teatades, et kõik süüdistused on alusetud. Paar-kolm ümbrikut surnud meeste näoga paberitega tema sõnadele kaalu lisamas.
Pinget hoitakse lõpuni üleval ja lugu ise peab ka suhteliselt hästi vett, ehk siis nagu juba öeldud täitsa korralik krimifilm.
see stseen oli hea, intensiivne ja üllatav, vaikse moega lastearstilt sellist plahvatust ei osanud oodata
paha mees, mõistetavatel põhjustel lõi seose Dick Francise raamatutega, mis on muideks jõhkramad kui see film
0 comments:
Postita kommentaar