Igatahes seda, et Michael Crichton saurustest kirjutanud on ja üks habemega vana sellest ka filmi väntas on vast üldteada infokild, aga et tükk aega enne T-Rexi Yul Brynner ühes teises lõbustuspargis külalisi hirmutas on ehk vähemteada.
Nimelt on nii Westworld(1973) kui ka Jurassic Park(1993) kandev idee märkimsväärselt sarnane, lõbustuspark mis ühel hetkel normaalselt funktsioneerimast lakkab ja siis tuleb vaestele pensionäridele, kes Miami Beachile teravamat elamust eelistasid vaid kaasa tunda. Vahe on vaid selles, et Westworldis toimetavad inimeste kõrval robotid.
Filmi pealkiri on tegelikult petlik, põhitegevus toimub tõesti Metsikus Läänes, kus masendavast argielust väsinud külalised saavad valimatult laamendada ja roboteid maha kõmmutada, kuid valida on veel ka rüütlite ja printsesside mängimise ja vana Rooma orgiate vahel. Erilist usku inimkonna suhtes see muidugi ei sisenda, mõttetu mass, mille liikumapanevaks jõuks on seks ja vägivald. Hea oleks muidugi veel kui esimest saaks vabalt ja teist ilma tavalise põhjus tagajärg seoseta.
Kuna aga ilmaruumis mingid tasakaalustavad jõud ikkagi valitsevad siis ilmneb, et sellest tunnist kus räägiti robootika kolmest põhiseadusest tegid lõbustuspargis ringi askeldavad tehisinimesed poppi ja ühel hommikukul prahvatab kogu vimm mis salaja kogunend. Eelpool juba mainitud Brynneri kehastatud kättemaksuingel on kohe eriti visa ja kiuslik. Eriline tänu läheb siinkohal emakesele Loodusele, sellise näoga meest pimedal kangialusel küll kindlasti kohata ei tahaks.
Väga korralik ulmesugemete põnevuslugu. Täitsa julgelt soovitatav, lühike ka teine.
vot see on nägu mis noortel lastel öösel magada ei lase
noored poisid said just metsakohinat maitsta
koristusbrigaad
vana mees saab kohe roboti käest korvi 
0 comments:
Postita kommentaar