Ühe perekonna lugu / Capturing the Friedmans(2003)

Hetkel Eestiski päris aktuaalse teemaga on ameeriklased juba pikalt maadelnud. Võttes appi ka filmikunsti vahendid. Boys Beware(1961) on kümme minutit pikk hoiatusfilm. Minu meelest natuke liiga absurdne ja hüsteeriasse kalduv, et teda tõsiselt võtta annaks. Samas, parem kui mitte midagi. Ja pedofiilia on ka teema, millest on küllalt raske ilma hüsteeriasse kaldumata rääkida.
Capturing the Friedmans on dokumentaalfilm kõrgemasse keskklassi kuuluvast perekonnast: isa, ema ja kolm poega. Isal on küll veidi ebaterved huvid väikeste poiste vastu, aga ta suudab omi kihke enam vähem kontrolli all hoida ja maandab neid ajakirju vaadates. Uurimisorganid saavad neist ajakirjadest teada ja lumepall pannakse veerema. Naabrid lähevad paanikasse, politsei pressib lastelt süüdimõistmiseks vajalikud tunnistused välja ja perekonda ei ole enam.
Capturing the Friedmans on dokumentaalfilm kõrgemasse keskklassi kuuluvast perekonnast: isa, ema ja kolm poega. Isa on paadunud pedofiil, kelle maja on otsast otsani vastavasisulist kirjandust täis ja kelle korraldatud arvutiõppe koolitustel väikesi poisse süstemaatiliselt ära kasutatakse. Ning noorim poeg (18 aastane) lõi rõõmuga neis perverssustes kaasa. Mitte intsestist ei räägi, poeg olevat samuti väikesi poisse vägistanud.
Kumba versiooni uskuda sõltub täiesti vaatajast, poolt ja vastuargumente on mõlema teooria toetuseks. Ajakirjad olid olemas, suur hunnik ajakirju. Ülejäänud süüdistuste osas selgusele jõudmiseks tuleb endal film ära vaadata.Eriti väärtuslikuks teeb antud dokki see, et lavastajal oli kasutada perekonna enda videosalvestusi protsessi toimumise ajast. Eriline musterperekond ei olnud Friedmanid kunagi ja neil koduvideodel nähtu on lausa valus. Perepea on enamasti vait ja kössitab kuskil nurgas, samas kui pojad lasevad emotsioonidel lakke tõusta.
Nii tükk tüki haaval selle perekonna lagunemine vaatajani tuuaksegi.Lausa nii, et lagunemise ajend kohati tahaplaanile jääb.Spoiler.
Väidetavalt on lavastaja Jarecki isa ja poja süütuses veendunud ning seetõttu on film kallutatud. Kui ei teaks, siis ei oleks midagi aru saanud. Selles valguses aga filmi peale tagasi mõeldes. Võibolla tõesti, äkki esitas meelega fakte selles järjekorras, ehk oli meelega süüdistuse peatunnistaja ebausaldusväärne valitud. Otsustage ise. Ma soovitan ikkagi.