"Feels pretty goddamned thick to me. A Stephen King book for sure. He sells by the inch, America buys by the pound."Stephen King, "The Dark Tower"
Tõsi ta on. Mees kirjutab palju ja ekraniseeritakse teda praktiliselt sama palju (kvaliteedi osa jäägu igaühe enda hinnata). Ma suudan täiesti vabalt ette kujutada produtsentide ümarlauda, mis on just omadega lootusetult ummikusse jooksnud. Raha on nagu raba, aga keegi ei oska mingit head välja pakkuda. Emmerich keksib kuskil nurgas ühe jala pealt teise peale ja siristab nagu linnuke, et temal on üks ainulaadne maailmalõpufilmiidee välja pakkuda. Pahur koristajatädi palub produtsendihärrastel lahkesti oma jalad laua peale tõsta, et laua alt lapiga suurem mustus ära tõmmata. Ja kui sellega valmis saab ja Razziede pealt tolmu võtma läheb siis ühmab üle õla, et tehke sellest, tõmbab kitlitaskust ühe paperbacki välja ja viskab lärtsi lauale. Nii saigi Mist filmiks.
Kingi enda standardite kohaselt lühijutu masti töö ja Kingi ekraniseeringute keskmist taset arvesse võttes üle keskmise linalugu. Sajandi tormi üle elanud Maine väikelinna peale langeb udu. Udus on asju. Ning ellujäänud peavad selvehallis kõvasti vaeva nägema, et mitte oma staatust kaotada.Tavapärase kirjanikuhärra asemel oli peategelaseks seekord kunstnikuhärra ja ühtegi lapsepõlvetraumat ka meenutama ei hakatud. Väga tubli. Õudsatele kollidele väljaspool selvehalli pakkus kõva konkurentsi kergelt maniakaalne usukuulutaja selvehallis sees. Mida ühelt õuduspõnevikult veel tahta.
Lõpp. Filmi lõpp. Lihtsa ajaviitefilmilõpuna täitsa normaalne. Üks lahe tüng on alati vaatajatele hästi peale läinud (Bruce Willis on kummitus).Aga.
Kui peaks hakkama mõtlema. Vapper ameerika sõdur toob Iraagile vabadust ja laseb samal ajal mingitel tulnuktõbrastel kodumaal vabalt mööbeldada. Nii ei lähe mitte.
Selles valguses oleks raamatu mittemidagiütlev lõpp parem olnud. Ahjaaa, Mark Wahlberg sõbralik hoiatus, sinu kõige mittemidagiütlevama näoga filminäitleja troon on kõikuma löömas. Thomas Jane tuleb ja tapab.
erilise tagasihoidlikusega kirjanikuhärra ka just ei hiilga, aga selline muhe viide oma teistele töödele oli täitsa kavalalt välja mõeldud
4 comments:
Õudne film ....tõsiselt õudne....pea'et nutsin vaadates, et mida nad täiesti korraliku pehmekaanelisega nüüd teinud on....vaatamisrõõmu ei suurendanud ka iga paari stseeni järel võpatav A. Välikäimla*.
*Sa ei tea teda, aga ehmumis-võpatamise peale on tüübil annet nagu muda !
Hea film oli see.
Starmanil pumbas täitsa üleval ka.
kodanik A. Välikäimla on siis pms nagu filmitermomeeter, mida rohkem võpatab seda õudsem/"õudsem" film on?
Kui kunagi veel raadiot kuulasin, siis loeti seal ikka aegajalt õudusjutte. Peamiselt olid raadiosaated stiilis Kõhevik ja Õuduste tuba, aga teinekord loeti hommikuti või lõuna paiku ka ja see Kingi jutt jättis ühel udusel laupäevahommikul raadiost kuulates õige mõnusa mälestuse.
Kuulsin, et režissöör olla ise tahtnud filmi mustvalge teha, aga ei lastud, DVD-l pidavat ta aga ka mustvalgelt olema. Pole mahti olnud seda ise kontrollida.
Postita kommentaar