Mõnus tuuleke / When the Wind Blows(1986)

Küllaltki tihti leiab erinevate maksimarketite odav/saastafilmide korvist/stendilt täiesti uskumatuid asju. Näituseks on keegi nupumees võtnud kätte ja lasknud eesti keelde dubleerida Gandahari, saadaval ka netist vaid 59 krooni eest. Ja suhteliselt hiljuti Maximas nähtu sundis lausa pilti tegema, riiulis kõrvu seisid Kärbse Kärdil külas, Howli liikuv kindlus ning Flipper ja Lopakas. Ei ole küll Kärbse Kärti ega Flipperi tegemistega kursis, aga aimdus ütleb, et tegemist on siiski kraadi võrra leebemate multikate kui Miyazaki või Laloux tööd. Filmide väljaandmisega tegelevas firmas võiks ju töötada mõni selline inimene ka, kes oskab kuidagi viisakalt ülemustele vihjata, et vaadake see Gandahar on nüüd multikas tõesti, aga ma usun, et ühele kuueaastasele lapsele sobiks Flipper vast paremini.
Jään huviga ootama, kuna ilmuvad meie poelettidele Kass Fritzi(1972+1974) box set, Bible Black(2001) complete series ja When the Wind Blows. Pühad ju tulemas, hea midagi jõulumehele kotti pista.See viimatine oleks veel eriti õpetlik, lapsed saaksid teada kuidas tuumapommi plahvatus üle elada. Pensionil härrasmees ajab brošüüris näpuga järge, kogub tühjadesse pudelitesse vett, värvib aknaklaase valgeks, manitseb linnas elavat poega, et see võimaliku ohtu liiga kergekäeliselt ei võtaks ning ehitab ustest varjualust (kindlasti 60 kraadise nurga all). Tema proua, kelle arvates mees tühja rähkleb, ei lase end aga paanikast haarata ja toimetab rahulikult omi perenaise asju edasi. Suure paugu hetkeni on seda toimetamist isegi natuke naljakas vaadata. Mees on püsti hädas kui kaks erinevat brošüüri käsivad ühte asja täpselt vastupidi teha. Naine muretseb põhiliselt selle pärast, et varjendi ehitamisel tapeet ei rebeneks. Üks tipphetkedest oli see, kuidas abielupaar heldimusega Teist Maailmasõda meenutas, sigariga Churchill, vana vunts Stalin, Spitfires ... those where the days.
Edasi läheb kõik juba allamäge. Ilmselt ei uskunud ükski selle õnnetu voldiku koostajatest isegi, et ühel hetkel võib pomm tõesti kohal olla või et keegi selle plahvatuse üle elada võiks. Igatahes need juhtnöörid, mida mees nii täpselt järgida püüdis, on suhteliselt kasutud ning vaataja peab taluma vanapaari kiiret hääbumist kiiritustõppe. Mis on küllaltki vaevarikkas vaatamine, isegi joonistatud karakterite puhul, nii et mul on vaid hea meel, et inglased päris näitlejaid ei kasutanud.Meele tegi mõruks aga mõte, et kas päriselt on olemas mingi vähe asjalikum plaan B? Plaan A on vaenlasele selgeks tegemine, et sul on sada kaks Big Boyd ootel, neli rohkem kui tal, nii et sina võidad. Mis aga siis kui vastane on loll ja ei saa aru, et sa oled võimeline teda sada kaks korda maha lööma? Jagad paar voldikut välja ja loodad kõige paremat? Sama hästi võiks ju kohe valge lina ümber võtta ja tasakesi kalmistu poole roomama hakata.

üks masendavamaid lõpustseene üldse