sina hääletad, mina vaatan

23 detsember 2009

Unetu kunstniku seiklused selvehallis / Cashback(2004,2006)


Tüdruk jätab Poisi maha. Poiss on kurb. Poiss leiab endale Uue Tüdruku. Vana Tüdruk suudleb Poissi. Uus Tüdruk saab vihaseks. Poiss ja Uus Tüdruk lepivad ära.
Milleks küll seda vana ja kulunud lugu uuesti rääkida on tarvis? Ühtegi sinist ebardit ekraanil ringi ei kalpsanud, proovisin ka 4-pakist leitud prillidega, ikka ei midagi. Puhas ajaraisk.
Või siis mitte.
Kõige rohkem meeldis mulle see, et kuigi lühifilm on põhimõtteliselt kogu täiega täispikka linateosesse sisse susatud, siis on tegemist täiesti erinevate filmidega. Lühifilm viskab lihtsalt nalja ja näitab alasti naisekeha ilu. Täispikk teeb seda ka, aga põhiliiniks on selles Poiss ja Uus Tüdruk. Ei ole lühifilmi lihtsalt pikaks venitatud ja sinna veel rohkem nalja ja alasti naisekeha sisse pikitud.
Täpselt sama stseen omandab uues taustsüsteemis hoopis teise tähenduse. Täpselt nagu seegi, et kui mina kujutaks ette, et ma suudan aega peatada ja naisterahvaid pesust vabastada, siis ma oleks pervert. See kui filmi peategelane täpselt sedasama teeb on OK, sest tema on kunstnik ja näeb alasti naisekeha ilu hoopis mingil kõrgemal tasemel.

Vahel läks Sean Ellisel natuke sassi, kas ta tahab rohkem nalja või sensuaalset armastusfilmi teha ja nalja tegemine läks veidi käest ära. Jalgpall on tore mäng küll ja üks õige inglane magab putsad jalas ja fännisall kaelas, aga see "sõpruskohtumine " oleks küll olemata võinud olla. Ei olnud eriliselt naljakas ja  nii väiksel väljakul oleks isegi nii kobad mängijad ühe värava ikka pidanud ära kobistama.
Lõpus keerutatakse end lumesajus, nii et siit tuleb siis minu selleaastane pühadefilmi soovitus. Õigemini siis küll kaks. Lapsed tasub ehk enne magama sättida.








0 comments: