Palju õnne mulle!

Esimene aasta on nüüd täis ja praegu julgen küll öelda, et ei jää see mitte viimaseks sünnipäeva pidamiseks. Ei ole küll kunagi kõige viljakam ega loetum blogipidaja olnud (kuigi hirmsasti tahaks), aga seni kuni kirjutamine mulle kohustuseks ei ole muutunud jätkan siiski oma filmiteemaliste heietuste avaldamist.
Üks asi on muidugi see väike edevuseuss, aga teine on see, et tuleb endale ka kasuks kui järgmine päev maha istud ja rahulikult läbi mõtled, et mis asi see nüüd täpselt oli mis eile õdagu ära sai vaadatud ja tekkinud mõtted järeltulevate põlvede jaoks ka kirja paned (vahel on endalgi vanu asju põnev üle lugeda). Kuigi vaikimisi ma eeldan, et inimesel on see film, millest ma oma postituses juttu teen, kas nähtud või no mingigi eelteadmine olemas, sest mulle endale küll meeldib lugeda filmide kohta, mida ise juba näinud olen. Ja siis olen õnnetu, kui suurema osa postitusest moodustab sisukirjeldus ja oma arvamust on ühe lause jagu.

Hinde panemisega ei ole ma ennast sel lihtsalt põhjusel vaevama hakanud, et see nagu eeldaks põhjendamist, ma ei saa kirjutada ainult asjadest millest ma tahan, ma pean kuidagi ära põhjendama miks ma mingile konkreetsele filmile ühe panin, samas kui teine seal kõrval kahe sai. Mingi piir peab olema, selleks ka soovituse label, aga kui film on üle selle piiri, siis ei näe ma küll mõtet juuksekarva poolitamiseks ja kui film sellest piirist allpool on siis ei ole ta seda pingutust lihtsalt väärt.
Väheke statistikat ka siia otsa. Postitusi on kogunenud 135, algusaja säästuarvustusi arvesse võttes siis kokku on vaadatud filme 160 ringis (vaatasin huvi pärast ka korra oma laenutuste ajalugu, raamatuid on selle aasta jooksul miski 30 tükki loetud, ka täitsa viisakas number). Soovituse on neist välja teeninud tubli 40. Ja neist 40-st filmist omakorda 2/3 on vanemad kui 30 aastat. Mis muidugi suurt midagi ei tähenda (mulle lihtsalt numbrid meeldivad), sest ega ma ei viitsiks küll ainult mustvalgeid komöödiaid (soovitavalt sipelgatest) vaadata.
Aga nüüd aitab, tort ja šampanja juba ootavad. Kui juubelipohmell möödub siis ehk teen jälle ka mõnest filmist juttu, seniks aga - kruusa teile plaadimängijasse. Lugemiseni.