17 detsember 2008

Oi jummel

Kasutan siinkohal võimalust ja tervitan oma kallist naist, kes vaatamata oma olulisele panusele sellesinatse blogi eluspüsimisel, on teenimatult vähe äramärkimist leidnud.
Ühtlasi palun temalt ka kergemat karistust. Mamma Mia!(2008) lihtsalt ei ole selline film, mida üks meesterahvas avalikult kiita julgeks. Kompromissina olen valmis möönma, et karjuvalt halb ta ka just ei olnud. Üks muusikal ei saa ju paratamatult vaatajaid ootamatute süžeepööretega rabada ja tegelased peavad ka võimalikult värvikad olema ja (pisuke) ülemängimine käib ka seljuhul asja juurde. No ja ABBA muusika on ju ka selline, mida üks õige eestlane une pealt kaasa ümiseda mõistab, vanad mehed ütleksid selle koha peal, et voh kus oli pidu, sülti olli ja ABBA mängse.
Kolm asja mis mind aga kohe eriliselt häirisid: milleks oli vaja ühest isakandidaadist pede teha, milleks pandi üks noormees endast kaks korda vanemale naisele külge lööma ja milleks lasti Pierce Brosnanil laulda?
Laulu- ja tantsurahvas nagu me oleme, võtke üks vein ligi ja pange Mamma Mia peale (nüüd saadaval ka BlueRay formaadis), eriti kui alternatiiviks on näiteks Sex and the City.

0 comments: