sina hääletad, mina vaatan

17 detsember 2008

Turvamees

Kuidagi, suures osas tänule ühele targale raamatule, jäi mulle mulje, et Bank Dick(1940) on vähemalt sama hea, kui mitte parem, film kui It's a gift(1934). Sama meelt paistavad olevat ka Criterioni toimetajad. Tegelikult aga ei ole, kohe mitte sinnapoolegi.
Ülesehituse poolest on need kaks hästi sarnased. Perekonanimi mida tuleb prantsuspäraselt? hääldada, torisev pereisa ja pere, kes pereisa moepärast taluvad ning lõpp, kus läbi mitme uskumatu juhuse tuleb õnn, suurema summa raha näol, perekond Sousè/Bissonette õue peale.
Sinna vahele lõdvalt seotud sketšid. Jama on selles, et Bank Dicki naljad ajavad vaid kergelt muigama, ei ole ühtegi sellist mis pikemaks meelde jääks.
Et siis kui on nende kahe vahel valida, siis kindlasti It's a gift.

0 comments: