Gandahar(1988)
Tegemist siis kolmanda täispika filmiga millega Laloux maha on saanud ja kahjuks on tase järjest allapoole läinud. Endiselt on selliseid üksikuid eredaid sähvatusi, kuid järjest enam kompenseeritakse puudujääke palja naiseihuga. Isegi see ajarännukäänak, mis lõpus tehakse, mõjub mannetult. Igav oleks vist kõige õigem sõna terve filmi kokkuvõtteks. Väga lahmida tahaks, siis võiks öelda, et ulmeline Conan. Kenasid visuaale muidugi oli, üllatusest õhku ahmima panevaid ideid mitte nii väga.
Hingetud sõdurid, kes toodavad vaenlastest uusi hingetuid sõdureid juurde. Aga kui vaenlased ühel hetkel otsa saavad? Mis mõnu on valitseda käpiknukkude üle?
Pisike pervert ja urgitseja minus jäi kohe mõtisklema reproduktsiooni protsessi tehnilise teostuse üle. Ehk siis kust pisikesed mutandid tulevad.
Sõjatee jalge all. Tegelikult kui meenutada, mis tasemel bioloogilisi relvi mustade meeste vastu kasutati, siis julgen küll öelda, et oskaja väejuht oleks peletised maa sisse tampinud.
Järelsõna. On mingi hulk filme, mis on kunagi vaadatud, on erinevail põhjustel jäänud üles tähendamata, aga tegelikult on seda väärt. Mõtsin, et proovin siis seda laadi säästupostitustega.
0 comments:
Postita kommentaar