Lõbumaja

Ühel vaiksel sügisõhtul astus Metsavana miskit hädist ettekäänet kasutades, mida enam ei mäletagi, uksest sisse ja keeldus ära minemast, pererahva mitmetest protestiavaldustest hoolimata. Ega ei jäänudki siis muud üle, kui tuli püüda noormehe valvsust mingi odava meelelahutusega hajutada, et siis külalisest elegantse manöövri käigus vabaneda. Mis sobiks aga õrnas eas mehepoja valvsuse uinutamiseks paremini kui provokatiivse pealkirjaga linateos Funhouse(1981).

Film kahjuks oma kõlavat pealkirja õigustada ei suutnud, täiesti tavaline muteerunud värdjas, kes soovis armastada ja olla armastatud (ka raha eest kui vajalik). Lõi väikse seose Hiirte ja Inimestega. Suurima elamuse pakkusid ootamatult hoopis subtiitrid, need olid nimelt tehtud vaegkuuljate tarbeks, katsu sa tõsiseks jääda kui käsitöö ajal ilmub ekraanile subtiiter Stifled giggles.

Oli küll üksikuid momente, mis seljale külmavärina tõid, aga Hooperi kohta ikka lahja saavutus.

filmist kulunud 4:20

väike austusavaldus nii Albertile kui ka Carpenterile

see oli üks headest stseenidest

oleks siis et neid rattaid korraks näidati, ei isegi vaegnägija (st. mina) ei suutnud ära oodata, kunas lõpuks keegi sinna vahele litsutakse

PS: Vabandan sõber Metsavana ees, tahtsin lihtsalt näha palju külastajaid selline skandaalimaiguline sissejuhatus kohale meelitab. Tule teinekordki.