Ilmvõimatu ülesanne

On selline kategooria filme, mis lihtsalt ei tõmba vaatama. Nad tulevad välja, on paar nädalat box-office edatabeli tipus, saavad kõvasti meediakajastust, aga mingil subjektiivsel põhjusel jäävad sul kinos nägemata. Minul näiteks käsi ei tõuse Hellboy II pileti eest raha välja käima.Võibolla kunagi mitme-setme aasta pärast otsustab mõni telekanal Põrgupoisi mulle koju kätte tuua, aga seniks tuleb leppida paar aastat vanade mega-giga-superhittidega.
Täpsemalt siis Mission Impossible III (2006). Milleks on vaja ühe vana hea sarja episood võtta ja kinofilmiks venitada on muidugi iseküsimus (jah, ma tean, täpselt sellist episoodi pole sarjas olnud ja jah, ma aiman selle episoodi kinodesse paisakamise eesmärki), aga veelgi huvitavam küsimus on see, millist vanusegruppi antud linateose produtsendid silmas pidasid? Umbes kaksteist? Veidi pikema mäluga kinoskäija võib nimelt Arnoldi True Lies(1994) nimelise märuliga hakata paralleele tõmba hakata. Ja selles võrdluses jääb preester kubernerile raudselt alla.
Lisaks sai Seymour liiga vähe ekraaniaega, selle eest ka Tomile häbi-häbi. Ning kurja relvakaupmeest nii ei tapeta, paluks järgmine kord rohkem austust ja fantaasiat üles näidata. Auto alla jäämine on lihtsalt labane.
Kõik olulised vidinad on sarjast nähtud, ning et missioon ise ei olnud suurem asi siis võib ka filmi enda kohta nii öelda. Ei olnud suurem asi.

logistik

müügimees