Ahelreaktsioon

Lõpp hea, kõik hea ja vastupidi ka. Keerad lõpuga võssa ja ongi kogu elamus rikutud. Ega seal midagi väga keerulist ju tegelikult ei olegi, ütled et onu Bruce on juba algusest peale surnud olnud ja ongi sul publik põrmus. Või lähed kindla peale välja ja näitad õnnelik perekonda päikeseloojangusse ratsutamas.
Kõige ohtlikum on aga see, kui püüad mingi hullu sümboliga otsi kokku tõmmata. Esimene oht on see, et 50% vaatajatest ei jaga lihtsalt matsu välja ja ülejäänutest veel 50% leiab, et sümbol imeb vilinal. Selline olukord on siis Mario Bava Reazione a Catena(1971) lõpus. Muidu täitsa korralik slasher, aga see õnnetu sümbol jooksis minust küll täiega mööda. Ma mäletan täpselt, et esimene asi mis mulle püsside kohta selgeks tehti, et inimese pihta neid ei sihita. Olgu ta mängu või mitte, seda lihtsalt ei tehta. Ehk siis minu maailmapilti ei mahu kohe kuidagi see, kuidas kaks noort tattnokka jahipüssiga jumaliku õiglust jagama satuvad.

Muidu aga tavaline korralik viilutaja: rindu, verd ja ilmselgeid lollusi punnis stsenaarium (Potitäis keevat vett näkku ei tee ühele Mehele halligi). Inglise keele tõlk on otsustanud ka enda poolt veidi värvi lisada ja nii on filmi pealkirjaks saanud Bay of Blood. Ma kujutan ette, et selline inimene joonistaks ka oma Corolla peale kaks valget triipu ja kujutaks ette, et sõidab Dodge Viperiga.