Kes magab hõbehallis / Who is Sleeping in Silver Grey / Bai tian zong shi tai guo man cahng (2021)

Panin selle teksti kirjutamise taustaks endale Ilja Beshevli mängima. Kui on ikka vaja end õigesse meeleollu timmida, siis on muusika selleks täpselt õige abivahend. Filmides ju samamoodi, muusika võib stseeni muuta rõõmsaks ja helgeks, täpselt sama stseeen mingi teise helitaustaga võib aga jätta hoopiski...

Rebi lahti ja unusta / No Looking Back / Оторви и выбрось (2021)

Mõni aasta tagasi linastus PÖFFil Kirill Sokolovi film „Kärva maha, paps“. Toona ma seda ei vaadanud, aga praegu on tunne, et selle vea peab parandama, sest „Rebi lahti ja unusta“ on nende ridade kirjutamise hetkel selleaastase festivali kõige enam muljet avaldanud vaatamine olnud. Naine pääseb vanglast välja...

Inimene ja pilv / The Cloud & the Man / Manikbabur Megh (2021)

Praegu seda teksti kirjutades istun akna all ja vaatan inspiratsiooni otsides kaugusse. Taevas on ühtlaselt hall, need paar puud, mis paistavad on kõik oma lehed talveks valmistudes maha visanud ja see must prügikott, kuhu kellegi hoolsad käes on need lehed kogunud on nukralt röötsakil. Ma ei tea,...

Asugem teele / Hit the Road / Jadde Khaki (2021)

Filmi alguses peab olema konks. Midagi, mis paneb sind edasi vaatama, köidab su tähelepanu. Panah Panahi debüütfilmis on selleks millekski klaverihelid. Isa jala ümber on kips, sellele joonistatud klaveriklahvid ja väike poiss mängib neil klahvidel viisi, mis mulle andsid kohe kindluse, et see saab...

Põgenemine / Flee (2021)

Amin on üksteist kui ta oma kodust lahkuma peab. Sest jäädes oleks oht, et ühel päeval sa lihtsalt kaod. Nii nagu kadus Amini isa. Jääda ei saa, aga minna ei ole ka õieti kuhugi, sest ega keegi kusagil just avasüli ei oota. Igatahes otsustab Amini ema, et võtab oma kaks tütar ja kaks poega ja püüab...

Paremad päevad / Better Days / Shao nian de ni (2019)

 Mulle on üheselt vastumeelne aasia filmidest läbikumav mentaliteet, et kõige tähtsam on grupi heaolu. Grupi tasakaalu ei tohi häirida ja kui keegi häirib, on ta hukkamõistu väärt. Ja kes piisavalt selgelt hukka ei mõista, hullem veel kui kaastunnet üles näitab, on ise hukkamõistu väärt. Üksikisik...

Diana pulmapidu / Diana’s Wedding / Dianas bryllup (2020)

Tartuff. Sume suveõhtu Raekoja platsis, mõnus sumin ja kohvikutest kostuv klaaside kõlin. Õlale toetatud pea, toolide vahekohas kohtuvad käed ja elevus kohe kohe algavast värvilisest ja helgest loost, mida jälgides olmemured kuskile kaugele kaugele ära kaovad. Täna on see õhtu. „Diana pulmapidu“ on...

Hea abikaasa / A Good Man (2020)

Seekord alustame lõpust. Kui ekraanile ilmub kaader päikeselisest pargist, kus emad-isad oma lastega pikniku peavad ja mängivad, siis kas Benjamin, Aude ja nende laps paistavad selle rahvahulga seest kuidagi silma? Kui sa näed seda õnnelike nägudega perekonda kaamera poole jalutamas, siis mis tunne...

Viimastest tegemistest

Kokku avaldas Tartu Postimehes Pöffi ajal seitse teksti, mille autoriks ma olin. Valisin neist neli südamelähedasemat, mida siin blogis tasuta aga toimetamata kujul jagada. Kel huvi, siis on võimalik minna ja korrektselt komastatud tekste TP veebis lugeda.Uudishimust vaatasin pärast võitjate väljakuulutamist...

Vee peal / On the Water (2020)

Kuidas keegi, aga mina olen Eesti filmi suhtes absoluutselt erapoolik. Ma lähen teda alati vaatama selle ootusega, et näen midagi head. Ja isegi kui film tervikuna on kaheldava väärtusega, siis midagi toredat või positiivset temast ikka leiab. Seda enam hea meel on selle üle, et värskelt „Vee peal“...

Sõna sõna vastu / Submission / Submissão (2020)

Ma usun, et igaühe tuvusringkonnas on vähemalt üks inimene, kes võimaluse korral uhkusega teavitab, et tema õudusfilme ei vaata. Et ta ei saa aru, miks selliseid filme üldse tehakse. Ja kes on need inimesed, kes neid vabatahtlikult vaatamas käivad? Pöffi veebilehel kasutatakse „Sõna sõna vastu“ žanrimääratlusena...