Spordibloki jätkuks teeks seekord juttu maadlusest. Aga mitte sellest klassikalisest, kus õlitatud ülakehadega gigandid vastast matile selili üritavad väänata, vaid sellest teisest, mis on ühendosariikide vastuseks väheke traditsioonilisemale teatrikunstile, nimelt wrestlingust.Lootuses, et ma nüüd kellegi illusioone ei purusta, siis maadluse ja spordiga üleüldse on wrestlingul suhteliselt vähe seost, on ju tulemus ette kokku lepitud ja pigem tuleb imetleda "maadlejate" akrobaatilisi võimeid.
Isiklike mälestuste varasalve kaevudes tulid meelde lihasmassid Thunder ja Lightning, kes kandsid ühesuguseid pruune trussikuid ja kelle sõber oli hõbepaberist vasaraga vehkiv Thor ja surmavaenlasteks räbaldunud teksades ja maikas Repo Man ja tolle gäng. Aga kui siis ühes episoodis pahad poisid head üles poosid ja keegi sellest väljagi ei teinud ja järgmises episoodis head jälle müstiliselt ellu ärkasid, siis kaotas see "spordiala" minu jaoks igasuguse võlu.
Ja nii on see olnud kuni viimase ajani ja ühe teate küll mis filmi edukäiguni. Beyond the Mat(1999) loomulikult. Omal ajal väikese skandaali põhjustanud dokfilm endistest ja praegustest WWE maadlejatest ja nende elust väljaspool ringi.
Väga masendav film. On ju levinud selline küüniline arvamus, et kõige sitem on ameerikas elada valgel heteromehel, kõigil vähemusgruppidel kes kõval häälel omale miskeid õigusi nõuavad on tast pohh ja nii peabki vaeseke ise vaatama kuidas oma eluga hakkama saab. Need keda siin filmis näidati väga ei saanud, valge heteromehena läheks ma isegi niikaugele et võrdleks neid litsidega keda promootorid/sutenöörid oma suva järgi solgutavad. Kui ikka täiskasvanud mees läheb tööintervjuule, laseb endale esinejanimeks Puke/Okse panna ja siis helisatab emale ja kiidab, et ega see nüüd nii jube nimi ei olegi, siis mul ajas siuke asi küll sita keema.
Pornolainel jätkates saab paralleele tõmmata veel. Kuna värsket liha tuleb nii palju peale, siis peavad vanemad ja vähem edukamad maadlejad pildil püsimiseks leppima ka veidi ekstreemsemate tingimustega. Suvalised koolivõimlad, mõnikümmend pealtvaatajat, jõhkramad trikid, väike crackilaks suvalises hotellitoas - äraaetud hobused lastakse ju maha. WWE aastakäive on muideks suurusjärku pool miljardit dollarit, palju sealt maadlejad endale saavad, sellest kahjuks juttu ei olnud.
Mis segama jäi oli see pugejalikus, millega enamik tegelasi kaamera ees silma paistis. Kõige vastikum oli vaadata, kuidas Jake "The Snake" isa kuulutas, et küll tal on tore poeg, samas kui mehed ei olnud vist elus kordagi üksteisega korralikult rääkinud.
Ja nii on see olnud kuni viimase ajani ja ühe teate küll mis filmi edukäiguni. Beyond the Mat(1999) loomulikult. Omal ajal väikese skandaali põhjustanud dokfilm endistest ja praegustest WWE maadlejatest ja nende elust väljaspool ringi.
Väga masendav film. On ju levinud selline küüniline arvamus, et kõige sitem on ameerikas elada valgel heteromehel, kõigil vähemusgruppidel kes kõval häälel omale miskeid õigusi nõuavad on tast pohh ja nii peabki vaeseke ise vaatama kuidas oma eluga hakkama saab. Need keda siin filmis näidati väga ei saanud, valge heteromehena läheks ma isegi niikaugele et võrdleks neid litsidega keda promootorid/sutenöörid oma suva järgi solgutavad. Kui ikka täiskasvanud mees läheb tööintervjuule, laseb endale esinejanimeks Puke/Okse panna ja siis helisatab emale ja kiidab, et ega see nüüd nii jube nimi ei olegi, siis mul ajas siuke asi küll sita keema.
Pornolainel jätkates saab paralleele tõmmata veel. Kuna värsket liha tuleb nii palju peale, siis peavad vanemad ja vähem edukamad maadlejad pildil püsimiseks leppima ka veidi ekstreemsemate tingimustega. Suvalised koolivõimlad, mõnikümmend pealtvaatajat, jõhkramad trikid, väike crackilaks suvalises hotellitoas - äraaetud hobused lastakse ju maha. WWE aastakäive on muideks suurusjärku pool miljardit dollarit, palju sealt maadlejad endale saavad, sellest kahjuks juttu ei olnud.
Mis segama jäi oli see pugejalikus, millega enamik tegelasi kaamera ees silma paistis. Kõige vastikum oli vaadata, kuidas Jake "The Snake" isa kuulutas, et küll tal on tore poeg, samas kui mehed ei olnud vist elus kordagi üksteisega korralikult rääkinud.
algklasside õpetaja otsis veidi vaheldust
lavastus küll, aga kui ikka tooliga pähe peksta siis haiget saab ikkagi
fuck yeah, mul pole küll kummastki liigesest halligi järel...
aga ma võitsin!
2 comments:
Hea film, ise alustasin vaatamist suure eelarvamusega aga lõpuks meeldis väga.
ma ise vaatasin kusjuures alguses, kui mindi mr. McMahonile külla ja see istus irvik kassi näoga oma tugitoolis ja ajas mesijuttu, et oodatud dokki asemel tuleb miski propagandafilm. õnneks siiski nii ei läinud.
Postita kommentaar