sina hääletad, mina vaatan

18 veebruar 2009

Ühe mehe uskumatu elu

Eks ma olen seekord ise ka väheke süüdi, oli mul vaja seda videot vaadata. Igatahes läksin ma kinno sellises vähe norivas meeleolus ja kuna ükski neist suurtest emotsioonidest mida The Curious Case on Benjamin Button(2008) minu poole paiskas kohale ei jõudnud, saab ka järgnev postitus olema noriva alatooniga.
Hiljutisest Mortal Stormi vaatamisest julgustatuna saan kinnitada, et siinkirjutaja näol ei ole tegemist ürgisasega, kellelt tunnustavat mörinat kuuleb kinos ainult pärast kahe tosina auto ärakäkkimist ja silmanurgast pigistab pisara uudis, et mees kellega viimane nädalavahetus kilone viin sai ära lahendatud on otsustanud täiskarsklaseks hakata. Aga BB uskumatu elu lihtsalt ei puudutanud mind mitte ühelgi tasemel, ei olnud ta silmikinnipigistama panevalt halb, aga temas puudus selline säde, mis mind erutusest nihelema oleks ajanud.

Või kui selline säde tõesti oligi, siis matsid selle hubiseva leegikese sellised asjad mille kallal norida andis. Mõned näited siis ka, et keegi niisama lahmimises süüdistada ei saaks. Miks peaks vanamehe kehas elav nooruk endale esimeseks armastuseks valima kuldses keskeas daami? Kas tõesti oli hirm pedofiiliasüüdistust saada, mis loomulikult oleks lõpetanud igasugused unistused Oscaritest. Et siis ei saanud 20 aastase mõistusega ja 60 aastase välimusega mehe pruudiks valida napilt 18 aastast neiut, sest see oleks äkki liiga veider välja näinud? Ses mõttes, et ega see Heffneri taat ka kõige normaalsema mehe kuvand just ei ole.

Järgmiseks torisemisaineks sai Benjamini ootamatu noorenemine, allveelaeva lasi põhja veel äti välimusega Brad, sõjast tuli ta tagasi aga juba praktiliselt ilma grimmita. Mõned kortsud ikka veel olid, aga sarnaselt Tuulepealse maaga pandi suurimad lootused parukale, kui ikka juustes halli on, siis petab raudselt vaataja ära, mis neist näojoontest ikka.

Näojooned muutusid aga ootamatult oluliseks siis, kui Benjamin juba päris Bradi nägu oli, kõigi naisvaatajate rõõmuks suskas David sisse ka paar sellist kaadrit, mille eesmärgiks ei olnudki miski muu, kui lasta poisil lihtsalt kena välja näha. Sest ega ta ju näidelda ei oska, puhtalt välimuse pärast teda ju Hollywoodis hoitaksegi.

Sellised mõtted siis, aga et enamiku fimi näinute arvamused on hoopis positiivsemat laadi, ärge laske ennast segada ja minge vaadake 13 Oscari nominent ikkagi ära. Muidugi kui keegi minu käest küsiks, siis ma ütleks et see on siis ikka eriliselt kehva filmiaasta olnud, kui Benjamin Button parima filmi kuldmehikese koju viib. Forrest Gumpi kohta ju räägitakse siiamaani, milline ääretu ebaõiglus see oli, et ta Pulp Fictioni eest parima filmi tiitli noppis. Ei tahaks küll, et Eric Roth jälle sama tembuga hakkama saaks.

6 comments:

Malcolm ütles ...

Kuigi mulle isiklikult antud film meeldis, on tegu kõige muhedama arvustusega, mis ma selle kohta lugenud. Ei oskagi praegu öelda, milline USA film aasta parim on, neli-viis teost on küllalt ühtlasel kõrgel tasemel, Button nende seas. Aga oleks hoopis suurem absurdsus, kui "Pulp fiction" napsanuks "Forrest Gumpi" eest kõige kuldsema Oscari,.

Kalver ütles ...

absurdne oleks see küll olnud jah, Gump on ju täpselt ühe õige Oscari filmi tegu ja nägu, Pulp Fictioni sõbrad rõhuvadki rohkem selle peale, et see oleks Akadeemialt hoopis originaalsem otsus olnud.

Kalver ütles ...

üks täiendus veel, 1994 oli ikka väga viljakas aasta, vaatasin praegu, et nominentde hulgas oli ka Shawshank Redemption.

Ralf ütles ...

Brad siiski mõnes filmis on sitaks korralik olnud.

Kalver ütles ...

see oli jah siukese irooniaga öeldud, ma olen Bradi näitlejavõimetesse juba pärast Seveni nägemist uskunud. mind just see ajaski närvi et teda vahel lihtsalt iluspoisina koheldakse.

Forza ütles ...

Brad oli väga hea ja film samuti. ma hoidsin sellele pöidlaid.