sina hääletad, mina vaatan

11 veebruar 2009

Frankensteini pruut

Vanad spordimehed ütlevad küll, et oluline ei ole mitte stardist esimesena minema saada vaid hoopis esimesena finišisse jõuda. Aga kui üks film ikka kohe alguses suudab endast positiivse mulje jätta ja edasisi suuri ebaõnnestumisi vältida, siis üle keskmise vaatamiskogemuse saamine on põhimõtteliselt garanteeritud. Täpselt nii läks see Bride of Frankensteiniga(1935).

Pikema ajaloolise mäluga lugejad ehk mäletavad, et originaal jättis siinkirjutajale küllalt nigela mulje, aga sportlikust vihast sai ikka järjelugu ka ette võetud ja seda liigutust õnneks kahetseda ei tulnud. Mis selles alguses siis aga niiväga erilist oli? Väikene detail, aga ei ole see mitte esimene kord ega jää ka mitte viimaseks, kui üks pisike konks ennast takjana külge haagib ja tänu temale kogu filmist magus/mõru maik jääb. BoF ei hakanud nimelt pihta mitte üldplaaniga põlevast tuulikust, vaid näidati hoopis kolmikut Mr. ja Mrs. Shelley ning lord Byron mõnusalt kamina juures juttu puhumas ning alles siis näidati põlevat tuulikut.

Aga kui see detailike pani paika minu üldise suhtumise filmi, siis meeldima pani BoF mulle hea huumor, mida siin seal Karloffi seikluste vürtsitamiseks kasutatud oli. Taaskord meenutan hea sõnaga Young Frankesteini ja vean nende kahe filmi vahele paralleeli, sest midagi teha ei ole, aga õudusfilmina on BoF ju lootusetult aegunud, seda rohkem saab aga huumoripool esile tõusta ja filmi üldine tonaalsus on mu arust oluliselt lähedasem YF omale kui originaalsele tehismehe seiklusele.

korralik vanakooli hullemeelne teadlane, kellel suurusega probleem oli
Frankensteinist jäeti sellesinatses filmis palju inimlikum mulje, õpetati ta rääkima, sigarit suitsetama ja heast veinist lugu pidama, isegi kui lauaks parasjagu kirstukaan juhtus osutuma
kuidagi oli mulle jäänud ka mulje, et pruudil on filmis oluliselt suurem osa, kui see mõni minut mis teda tegelikult näidati
Lõpuks on tehismees saanud aru, mis on meheks olemise juures see kõige raskem asi, sai küll juuksed ligi pead silutud ja kaelaneet läikima nühitud, kuid potensiaalne tüdruksõber pöörab ikkagi põlastavalt pea kõrvale

1 comments:

metsavana ütles ...

Ju Frankenstein lõpuks ikka seksi sai sest 1939 aasta on tehtud Son of Frankenstein