Tere hommikust mudilased! Millest muust laupäeva hommikul ikka juttu teha kui ühest toredast multikast, nii et pange nüüd kenasti vanaisa hambad tagasi kust need võtsite, laske Onu Kalveril teile üks lühijutt rääkida ja minge nõudke siis vanaema käest, et kui ta kohe poodi ei lähe ja Igorit(2008) ei osta, siis te hakkate jonnima.Kavatsen seekord harukordset empaatiavõimet üles näidata ja erinevalt kaasblogijatest Metsavanast ja Sopranost, kes ka sellest filmist hiljuti juttu on teinud, mitte vaest küürakat väga materdada.
Tõsi, kui esimene info sellest projektist minuni jõudis, siis oma julgeimates ootustes ja lootustes arvasin tulevat ehk isegi Young Frankensteini(1974) klassi filmi. Selline võrdlus osutus küll kahjuks kohatuks, aga kuigi juba korduvalt kiidetud jänes oli tõesti see kõige säravam täht, oli selliseid vanainimest muhelema panevaid hetki ju veel, mis siis veel kasvavast sugupõlvest rääkida. Näiteks see eluaegse garantii andev ümberkasvatusprogramm, mille Abby Normali poolvend Brian ära käkkida suutis.
Aga kõige rohkem tahaks mittenõustuda selle joonistuskvaliteeti sarjava nurinaga. Ses mõttes, et maailma paremuselt teine multikas (Komanda Planeedi Saladuse järel) Hoodwinked(2005) on küll Pixari tuules hõljuvate juustega võrreledes nagu lasteaia kunstiklassist välja karanud, aga minu silmis ei kahanda see kuidagi tema võlusid. Võttes eelduseks, et Igori tegijad ikkagi rohkem nooremale vaatajaskonnale rõhusid, siis mina usun küll, et kui keegi jalaga tagumikku saab, siis naerab üks laps selle peale isegi siis, kui see tagumik mitte just kõige reaalsemalt vastu ei vetru.
Lõpp oli muidugi kohutavalt suhkrune, sellega ei saa kohe kuidagi rahule jääda. Stsenaristid putkasid ilmselt juba palgarahasid sirgeks lööma ja finišijoon ületati paljast inertsist. Aga sellele vaatamata, kõik pisikesed põnnid ja veidi suuremad emotüdrukud ja -poisid, mõõdukalt hea tuju peaks selle filmi vaatamine vähemalt tekitama. Mis on ju ka piisavalt tähelepanuväärne saavutus.
0 comments:
Postita kommentaar