sina hääletad, mina vaatan

15 oktoober 2008

Hirmuäratav kummist koletis ja mädand kartul

Sel ammusel ajal kui pisike blond poiss sünnipäevadel veel lastelauas istus ja klaasist morssi luristas, juhtus kord selline lugu, et televiisorist, mis mingil põhjusel toanurgas käis, näidati Ajabandiite(1981). Lomulikult köitsid ringiaskeldavad päkapikud pilku ja ehkki selles ajast saadik on kõvasti vett merre voolanud, on esimene kokkupuude Terry Gilliami ja Monty Pythoni veidralt kütkestava maailmaga endiselt meeles.
Seda tutvust olen jõudumööda ajapikku veelgi süvendanud ja nii sai MP Live at Hollywood Bowl(1982) ajal juba ette naeru pugistada, tuttavad tegelased tegemas tuttavaid asju, mis aga endiselt suunurgad ülespidi vedasid. Huumorikoolitus oli meeldiv üllatus, hämmastaval kombel suudeti ka tordiga näkku, jalaga makku naljad püütonlikku übernaljakasse võtmesse keerata. Aga see live oli tegelikult vaid isu tekitamiseks ja meeleolu loomiseks.
Õhtu naelaks oli ikkagi Jabberwocky(1977), mille suurimaks õnnetuseks on vanema venna (Holy Grail) vägiteod vaid kaks aastat varem. Sest teema on ju sama, lihtsalt vähekese teise nurga alt ja noorema velle õnnetuseks paistis, et kõik need põnevad ideed, mis Gilliamil Graali tegemisest üle jäid lõppesid natukese enne lõppu otsa. Täpse momendiga ma võin eksida, aga umbes sealt kui rüütliturniiri võitja üles leiti lasti filmi lõpuni vabakäigul.
Kõik mis enne seda tehti oli aga täpselt selline nagu peab, häbematult naljakas ja absurdselt reaalne. Mina nimelt usun küll palju rohkem Gilliami kui Gibsoni/Wallace keskaega, sest lollust on alati maailmas olnud ja palju palju rohkem kui vaprust. Ühes tavalises keskaega kujutavas filmis on mehed kas ull vaprad või siis salakavalad limukad ja naised lihtsalt kenad dekoratsioonid. Gilliami keskajas on tegelased küll sama üheplaanilised, aga variatsioone on rohkem. Püstiloll peategelane, südamedaam kes on küll kole nagu öö, aga varmalt valmis end sobivale peigmehekandidaadile voodisse veeretama, tõelise ametnikuhingega lossivalvurid, cosmotüdrukust printsess, üks kaval ümmardaja, litsakas kõrtsiproua jne. jne.
Gilliami tase on küll kõikuv, aga õnneks see tase kõigub hea (Vennad Grimmid) ja väga hea (Brazil) vahel. Jabberwocky on seal kuskil vahepeal. Meeleolu tabamiseks siis üks MP škets siia lõppu, et kui see teid naerma ei aja, siis ilmselt ei aja Jabberwocky ka.

ametnikud ei lase end petta ei kalliskivikaupmehel...
...ega ka meesprostituudil
suurepärane karjäärivõimalus, jalutu kerjus leiab ju iga riigikorra ajal tööd
printsess,
õde Jessica,
ja meie kangelase silmarõõm.

1 comments:

metsavana ütles ...

Super hea link, High five!