Termikas: Osa 3

Aastad on möödunud ja mõtsin, et haavad on juba piisavalt kinni kasvanud, et võiks uuesti ette võtta ja neljanda osa ootuses ka selle õnnetu kolmanda teistkordselt üle vaadata. Terminator 3: Rise of the Machines(2003).
Kui kunagi on olnud üks film, mida ma väga tahaks sundida endale meeldima, siis on see T3. Esimest ja teist osa kombineerituna olen julgelt üle kümne korra näinud, nii et seda kolmandat sai kunagi kergelt öeldes suurte ootustega vaadatud. Kehva oli. Siis oli kehva ja ka nüüd üle vaadates ikka oli kehva. Arnold oli iseenda karikatuur, vana ja kortsus ja neid niiöelda eneseiroonilisi tsitaate oli suht piinlik vaadata. Stiilis ma olen küll vana ja kortsus, aga kunagi me tegime vaata kui head filmid, nii et see et me praegu siin mingit käkki kokku klopsime ei tohiks ju midagi lugeda.
Sarah Connor. Mitte küll maailma kõige apetiitsema välimusega neiu, aga lahedusfaktorilt raudselt E. Ripley klassi tegelane. Ning samuti nagu hiljem pani puusse SC Chronicles, pani puusse ka film. Suvalisele neiule rebenenud maikasärki selga tõmmates ei saa Sarah Connorit ja suvalisele neiule latekskostüümis selga tõmmates ei saa ka piisavat asendust.Muusika. Teise osa tunnusmeloodia on üks ütlemata kõva lugu ja kui kolmas osa mõtles, et piisab sellest, kui lasta see lõputiitrite ajale jooksma ja kõigile jääbki ainult see meelde ja soundtrackist jääb kõrvadesse meeldiv kuma, siis läks see kalkulatsioon küll täpselt pihta. Aga see ei varjanud fakti, et ülejäänud soundtrack oli täiesti unustusväärne.
Nii et ei midagi, proovin siis ehk kümne aasta pärast jälle uuesti. Aga neljandat osa lähen ikka vaatama, kasvõi selle pärast, et pärast jälle esimesi kahte ülistada saaks.