Uudised kodusel plaadiriiulil

Kui filmidest kirjutamisega ma veel kuidagi hakkama saan, siis muusika osas on olukord palju hullem. Ja seda vaatamata sellele, et kui minu filmi DVD kollektsiooni saab ühe käe sõrmedel üles lugeda, siis muusika CD osas on olukord palju rõõmsam. Kõik hoolikalt valitud ja valdavalt eestikeelsed plaadid on ka kenasti arvutisse tiritud ja pakuvad mulle tihti seda rõõmu, et blogi sissekannete tegemise ajal taustal mängivad.

Ja see vaieldamatu eelis ongi põhjuseks miks mu filmikogu kiratseb ja muusikakogu tasa ja targu kasvab. Ei ole mingit takistus miks ma ei või näiteks Eliidi Kosmoseodüsseiat ühe õhtu jooksul ka kaks korda kuulata, kui tuju tuleb. Filme mida ma viitsiks kaks või enam korda vaadata on oluliselt vähem ja see vaatamine oleks ka palju suurem ettevõtmine, kui muusika kuulamine.

Aga jah, et neist plaatidest kirjutamine minu oskuste hulke ei kuulu, siis piirdun siin hetkel viimaste lisandunud eksemplaride mainimisega. Toe Tagi Kõik on formuleerimise küsimus, No-Big-Silence Starstealer ja Pantokraatori Valge Raamat, mille vahel kogunisti kolm plaati.

Ning kui juba ka kirjasõnast juttu tuli, siis õnnestus hiljuti teha ka sellist kaupa, kus veidi peale kolmesaja raha eest omandasin Tumeda Torni kolm esimest köidet, mis on vähem kui praegu Calla Huntide (5. osa) eest küsitakse. Esimest olen juba ka veidi lugeda jõudnud ja siiani veel ei kahetse oma rahapaigutust. Koduses raamaturiiulis seisev teos on ka muideks palju südantsoojendavam vaatepilt, kui üks DVD. Esimese raamatu eessõna juures oli veel kõige südantsoojendavam fakt, et Stevie oli kirjutamiseks inspiratsiooni saanud ühest toredast filmist nimega The Good The Bad and The Ugly.