Ei hakanud ette uurima mis filmiga tegu ja ei ole ka järgi mingit taustauuringut teinud, aga nagu tiitritest välja võis lugeda, siis oli võetud üks kuulus (paljas oletus, ma olin liiga noor veel siis, et neid mäletada) bänd Kino, telliti nende käest heliriba ja pandi nende enamvähem sileda välimusega laulja perestroikaaegsesse Alma-Atasse korda looma. Endist tüdruksõpra nõela otsast päästma. Selline mõistulugu siis. Et tuleb taigast/kõrbest/auulist selline noor ja tugev mees ja sätib kõik jälle korda. Lööb liigkasuvõtjad/narkoparunid/mafioosnikud kirikutrepilt laiali.
Kõlab kuidagi segaselt? Oligi. Põneviku kohta oli liiga palju kunstilisi kaadreid. Kunstilise filmi kohta oli liiga palju kung-fud. Mis mind isiklikult kõige rohkem häiris oli see pidev kellaaja näitamine. Stseen lõppes, teine algas ja sinna vahele näidati kellaaega. Milleks?
Küsimus mis mind vaatamise ajal kõige rohkem huvitas oli hoopiski see, et mis aastal see film vändatud on ja kuidas on võimalik, et suurel Nõukogudemaal, kus kerjuseidki ei olnud, nüüd äkitse sellisest probleemist film on tehtud. Et oleks see film valminud kümmekond aastat varem ja näiteks Mosfilmis, siis oleks ma tunnustavalt ümisenud. Praegu ma ei teagi. Ei jätnud head muljet. Isegi nostalgiaelement ei pääsenud löögile.
Lastes oma küünilise poole vallale ütleks, et lavastaja oli eluaeg tahtnud teha filmi oma koduauulist, telliti talt aga blockbuster, no ja läkski kompromissile välja. Mingi hinne ka siis arvepidajale, 5/10.
hüppas nagu isake Fjodor ja kõnet pidas nagu isake Stalin, aga muidu kah väheke imelik poiss, kindlasti mitte selline, kelle kambas ma hea meelega hängiksin.
5 comments:
Ma küll hängiks
karismat ju mitte noaotsaga ka mitte. kuidas sa lähed siukese mehega luurele.
Kas nüüd karismat on või karismat pole, kuid kindlasti on sellise mehega hulkudes tõenäosus peksa saada palju suurem.
väga kenasti öeldud, mu õpetatud sõber.
Aga igav küll taga ei hakkaks
Koos teie või Mannuga ringi hulkudes on ka peksa saamise tõenäosus palju suurem pealegi
Postita kommentaar