23 aprill 2008

Teekond hukatusse

Kas üks film mille kohta pärast vaatamist ei oska öelda, et oli ta nüüd hea või halb liigitub automaatselt heaks? Halvaks? Keskpärasuses El Topot(1970) kohe kindlasti süüdistada ei saa, samas halva filmi kohta pani ta vaataja liiga palju mõtlema, hea film aga ei tohiks vaatajale nii kurnavalt mõjuda.
Iseenest olen ma nõus tutvust Jodorowskiga küll süvendama, aga seda mõne aja pärast, sest liiga palju Jodorowskit ja tema sümboleid võib osutuda fataalseks. El Topo põhiliini olen ma suuteline lahti kirjutama (vähemalt enda jaoks), kõrvalliinid jäägu igaühele endale avastamiseks ja lahtimõtestamiseks.
Püstolikangelane El Topo on oma nime vääriline, filmi esimeses pooles püüdleb ta täiuslikkuse poole (mitte küll oma vabast tahtest) nottides pettuse abil järgemööda maha neli temast nii oskustelt kui vaimselt üle olevat masterit. Kõik nad püüavad El Topole oma teadmisi edasi anda, kuid mutina pime kangelane taipab seda alles siis kui neljas meister ta kätel hinge heidab. Oma pattude lunastuseks laseb ta end seejärel risti lüüa (mitte sõnasõnalt) ning vajub siis aastateks unne.
Filmi teises pooles aga on uuestisündinud El Topo endale eesmärgiks võtnud oma rahva juhtimise tõotatud maale, jällegi viibides täielikus pimeduses oma tegude tagajärgede osas. Mis aga juhtub mutiga, kui ta oma urust päikesevalguse kätte satub?
Vaadake, mõelge kaasa, tehke märkmeid. Eelsoojenduseks Dead Man(1995) ehk sobib aga El Topo on kindlasti oluliselt veidram filmielamus.
Filmi näinutele selline küsimus, et kas see kolmnurkne silmaga sümbol oli rohkem vabamüürlaste või Klanni oma?

0 comments: