Väss on peal

Hakkad miskit filmi tegema, idee nagu oleks, filmimine läheb ludinal, tahaks juba "purgis" karjuda, aga siis selgub, et linti on veel kõvasti üle.

Big Nothing (2006) koosneks justnagu 2 eraldi filmist, esimene tund on täiesti süüdimatu möll, huumorit pritsib nagu kunstverd B-horroris aga viimased 30 minutit keeratakse ootamatult hoopis krimikäkiks, ootamatusi täis nagu Riigikogu infotund. Krooniks kõigele armas habemik vanamehenäss, kes filmi lõpus oma pikupiga metsavahele kaob. Soovitan soojalt/vaadake omal riiskol.

siin me nüüd siis istume, tahaks juba koju minna aga no teeme siis veel miskit koomuskit

Jisatsu Saakuru (2002) kohta ei oskagi öelda, et oli see nüüd siis enesetapu poolt või vastu. Õigustuseks ei saa lugeda ka seda, et jaapani kultuuri asjatundjaks mind kuidagi lugeda ei anna, filmikeel peaks olema universaalne. Hea küll, et ma kõigist detailidest aru ei saa aga põhiliin peaks ikka paigas olema. On stseene mis panevad pilgu ekraanilt eemale pöörama aga no natukese väheks jääb.

taidlusrühm "Vilista sussi hõbedast sinist"

13 game sayawng (2006) - jaapanlased on mihklid igast põnevaid mängusaateid välja mõtlema, viimane põnev avastus oli inimtetris aga see selleks. Tailase Sakveerakuli häda on selles, et ta ei suuda ära otsustada, kas ta tahab teha draamat või horrorit. Ühelt poolt näidatakse vilksamisi peategelase trööstitut lapsepõlve, teisalt tehakse Ghost Shippi, segi nagu Kört-Pärtli särk. Iseenesest on muidugi huvitav näha milleks inimene pinge all tegetsedes võimeline on aga paljas ahnus mind küll samuraimõõgaga lehma tükeldama ei ajaks, kui mul oleks enne seda võimalus küllaltki märkimisväärne võidusumma välja võtta.