Isegi ilmataat tähistab naistepäeva, päike sirab taevas ja mingi hull lind lõõritas puu otsas. Inimesed on kõik sõbralike nägude ja ootamatult heatahtlikud. Tänan, palun, head naistepäeva. Mis siis muud, kui väike naistepäevafilmisoovitus. Selline film mille saab veini ja viinamarjade taustaks käima panna ja samal ajal diivanil miilustada.
Ma küll oskan peast nimetada ühe neiu, kes suudab neid filme tosina jagu rohkem nimetada või no vähemalt on näinud mitmeid tosinaid rohkem naistepäevafilmisoovituse kandidaate, aga Onu Kalveri filmiblogi romantikanurk on veel arendamisstaadiumis, nii et hetkel kirjutan siin siiski mina ühest romantilisest filmist, mida mõnda aega tagasi vaatama juhtusin ja mis skaalal Sex and the City - Notebook asetub rohkem Notebooki poole.
Ühes peaosas Anne Hathaway, kes (vihjeks meessoost vaatajaile) ei pane küll prilliklaase hõõguma, aga meenutab naeratades veidi noort Julia Robertsit. Ning naisterahvaste pilke on pandud püüdma keegi Jim Sturgess, kes küll väidetavalt on mänginud filmis Across the Universe ja mõnes teiseski veel, aga olen valmis ohtralt tugrikuid mängu panema selle peale, et järgmine kord teda kuskil näitlemas nähes kehitan jälle õlgu.
Need kaks noort inimest said ühel suveõhtul tuttavaks ja ühe või teise osapoole põikpäisuse või rumaluse kulutasid aastaid selleks, mida kasvõi ühtegi romantilist draamat näinud vaataja neile kohe öelda oleks osanud. She/He is the one. Nende teineteise leidmine käib aga üksjagu originaalselt moel. Suure osa aastast elab kumbki oma elu, vaid esmakohtumise tähtpäeval 15. juulil saadakse kokku ja reeglina minnakse vähekese tülli.
Selles originaalsuses peitub aga ka filmi suurim miinus. Tegelaste areng toimub ajal, kui kaamerad ei käi. Me näeme tegelasi punktis A ja punktis B, aga me ei näe ja väga ei seletada, kuidas ta ühest teise liikus.
Aga ei midagi sellist, mis veini ja suupistete nautimist segaks.
0 comments:
Postita kommentaar