
Kas elu on meile kellegi poolt hoida ja iga hinna eest kaitsta antud (palun, siin on üks praktiliselt kasutamata hing ja katsu sa ainult siia mingid plekid peale teha) või on see kasutaja enda asi, mis ta sellega peale hakkab (sähke. järgmine.).
Kas õigus inimväärsele elule hõlmab endas ka õigust voodis vegeteerimiseks (ja iga kolme tunni tagant, lamatiste vältimiseks, teisele küljele keeramist). Teisalt aga, mida üks juurvili poeesiast jagab.

Inimest kariloomaga võrrelda. Idiootsus. Kes see meid lüpsab või tapalavale saatmiseks nuumab. Me oleme ikkagi igaüks omaette indiviid ja otsustame ise oma saatuse üle.
Tahad pea ees kaljult vette hüpata, palun. Mõtled kumminöör jalge küljes kraana otsast alla tulla, milles küsimus. Kaalud paraplaaniga maa ja taeva vahel lennelda, lase käia. Soovid strühniini vee sisse segada ja selle ära juua, ei-ei-EI.
Lubatud on ainult end kogemata kombel ära tappa. Või aegamisi.
0 comments:
Postita kommentaar