sina hääletad, mina vaatan

21 august 2011

Sisemeri / Mar adentro (2004)

Põhimõtteline küsimus.
Kas elu on meile kellegi poolt hoida ja iga hinna eest kaitsta antud (palun, siin on üks praktiliselt kasutamata hing ja katsu sa ainult siia mingid plekid peale teha) või on see kasutaja enda asi, mis ta sellega peale hakkab (sähke. järgmine.).
Kas õigus inimväärsele elule hõlmab endas ka õigust voodis vegeteerimiseks (ja iga kolme tunni tagant, lamatiste vältimiseks, teisele küljele keeramist). Teisalt aga, mida üks juurvili poeesiast jagab.Nii et kui tuled põlevad ja keegi ilmselgelt ikkagi kodus on, siis oleks enneaegne check-out ju raiskamine. Raiskamisest rääkides aga, kõik need lähedased, kes sunnismaistena oma aega ohverdama peavad. Tahaks ehk oma eluga hoopis midagi muud peale hakata, aga näed ei saa. Iga kolme tunni tagant tuleb käia ühel külge keeramas. Talumees saab oma lojuste juurest ka rohkem ära käia. Ning kui mõni tema lollidest loomadest endal näiteks okastraataiast üle kalpsates soolikad lootusetult välja laseb, siis pikka juttu ei ole.
Inimest kariloomaga võrrelda. Idiootsus. Kes see meid lüpsab või tapalavale saatmiseks nuumab. Me oleme ikkagi igaüks omaette indiviid ja otsustame ise oma saatuse üle.
Tahad pea ees kaljult vette hüpata, palun. Mõtled kumminöör jalge küljes kraana otsast alla tulla, milles küsimus. Kaalud paraplaaniga maa ja taeva vahel lennelda, lase käia. Soovid strühniini vee sisse segada ja selle ära juua, ei-ei-EI.
Lubatud on ainult end kogemata kombel ära tappa. Või aegamisi.
Film oli muidugi hea, Bardem tubli ja Julia osatäitjat nähes tabas deja vu tunne.

0 comments: