Watchmen (2009)

tagline

Who watches the Watchmen?

kogu sisu vähema hulga sõnadega väljendatult, kui neid selles lauses on

Ka superkangelased nutavad...

homoerootika

Comedian istub filmi alguses hommikumantlis diivanil ja mina küll selle peale kihla ei veaks, et tal seal all veel midagi oli.

Enne kui Night Owl kõigi lateksisõprade märja unenäo selga ajas seisis ta rõhutatult kaua seljaga kaamera poole.

Vangla iseenesest on juba määratu homoerootiline sümbol, Rorschach meelalt naeratades kääbusega koos tualetti sisenemas ainult kinnistas selle.

Sellelt pildilt suudab aga vast juba igaüks homoerootilised vihjed kokku lugeda.

laibaloendur

märkimisväärne. üks rase naine; kaks kutsut ja nende peremees; päris mitu superkangelast; paar olulist kõrvaltegelast; pool tosinat teadlast; kapatäis vietkonge, teine tänavaröövleid; persetäis ilmsüütuid vange; mõni miljon suurlinnade elanikku. peaks nibin nabin kõik olema.

kui halb see tegelikult on

mida aeg edasi seda hullem, lõpuks jõuti juba vaikselt oigamise staadiumisse.

tuleb avaldada tunnustust naiselikule intuitsioonile, see aeg kui mina algustiitrite muusikat kuulates mõnulesin teatati mulle juba, et tegemist on juraga ja et kaua see jura veel kestab. mul võttis taipamine aga pea kaks ja pool tundi aega. osa süüd veeretan küll suurepärase muusikatausta peale, aga piinlik on ikkagi.

esiteks siis: persse ma ütlen raisk kui ikka türi ma ütlen ma tahan raisk sitasele sovjetile raisk tuumapommiga otse tema türastunud ninajuure pihta raisk valada siis kurat võtaks ei tule mingi sinine emanikkuja mulle raisk ütlema et persse küll elame ikka raisk sõbralikult edasi ja türi ma ütlen raisk ärme laseme üksteisele raisk aatompommiga uut persseauku juurde raisk sest nihhujaa kui see pole raisk inimeseks olemise juures vittu ma ütlen see kõige olulisem kürb.

teiseks: sinisele pooljumalusele ei valmistanud mingit probleemi Marsile emotsema teleporteerumine ja liivast köie, redeli ja kellavärgiga apelsini valmis nokitsemine, aga maailma kõigi teadaolevate massihävitusrelvade kiisupoegadeks muutmiseks tal aega polnud.

kolmandaks: deus ex machina moment, mille üle iga ladina ameerika seep uhke oleks. He is your father!

liivast redel

parim one-liner

küllalt raske valida, enamus aega laterdati kontrollimatult.

näituseks see monoloog: I'm not a comic book villain. Do you seriously think I would explain my master stroke to you if there were even the slihtest possibility you could affect the outcome? i triggered it 35 minutes ago. kui oleks piisanud lihtsalt sellest: Muahhaaahhaahhaaaa.

lõpuks jäi aga sõelale: A live human body and a deceased human body have the same number of particles. oleks veel oma sõnade kinnituseks kellelgi selgroog ka seest tõmmatud ja ta sellega surnuks pekstud oleks lausa suurepärane...

surmaeelne one-liner

olid klassikalised: DO IT! ja Take me in. parim oli aga ühe toreda afro-ameeriklase öeldu, enne kui ta nägu üles sulas: Maybe I can give you an autograph. aga ka siin jäädi poolele teele pidama, asendage sõna give sõnaga carve ja teil on one-liner, mida võiks igasuguse häbita kasutada kes iganes.

tobe poliitiline sisu

kas just tobe, aga filmi kandvaks teljeks oli täistuuridel keerlev Külm Sõda.

uudsed viisid suremiseks

ei midagi eriti revolutsioonilist. enamik suremisi toimusid küll meeldivalt jõhkralt ja rohkelt verd eritades, aga kasutatud meetodid olid enamikus teada tuntud. ehk vaid relakaga käte otsast saagimist ja sinise pooljumaluse poolt näpuga näidatud saamist igas teises filmi ei näe.

kas lõpus tuumapommi plahvatus oli

päris seda õiget tuumaseent küll ei olnud, aga miljonid inimesed surid ja linnad olid rusudes, nii et põhimõtteliselt ma usun, et see pauk luges.

mis ma sellest filmist õppisin

vahel tasub oma naist ikka kuulata.

kui inimkond tahab ennast hävitada, siis ei ole kellelgi mingit õigust meilt seda võimalust ära võtta.

superkangelased on tegelikult tavalised inimesed oma tavaliste probleemidega, ainult et neil on veel ka supervõimed.