Kodustel filmiõhtutel on alatihti häda, kuidas leida filmi, mis ühtegi vaatajat teise tuppa pagema ei sunni. Eriline jama on siis, kui püüan asjale demokraatlikult läheneda ja rakendan põhimõtet üks vaataja - üks hääl. Mis välistab põhimõtteliselt kohe kõik mustvalged filmid. Kuigi näiteks Rebecca ja Young Frankenstein teenisid ka kõrgelt komisjonilt heakskiidu ära. Viigiseisu korral saan veel rakendada taktikat ausõna-see-on-hea-film, aga kui ma vähemuses satun olema, siis on puhta pekkis.
Kuuti! ma selliseks juhuks hoidsingi. No kellele siis ei meeldiks värviline õuduskomöödia, mis pealegi valminud sel aastatuhandel. Pekki läinud sõjaväeeksperimendist, mis kamba rahus ja vaikuses terve nädalavahetuse õlut kummutada plaaninud sõprade plaanid vähe vussi ajab. Sellest, et eksperiment ainult naisi puudutas ja nad nümfozombideks muutis ma loomulikult vaikisin. Kohe hakkame vaatama filmi, kus mehed kõigi käepäraste vahenditega kõiki ettejuhtuvaid naisi tapma hakkavad. Tundub kuidagi seksistlik.
Kes on näinud Severance, siis Kuuti! on veidi vähem verisem ja veidi rohkem huumori peale üles ehitatud. Tehakse isegi selline klassikaline võte, nagu mehed naisteriietes ära. Igaühe enda otsustada jääb, kas see on naljakas või mitte. Ega tegelikult väga ei olnud. Küllalt tüütu vaatamine hoopistükkis. Peidetakse end ühes kohas ja joostakse teise. Vahepeal saab keegi ka surma. Nähtud, tehtud. Ilmselt said tegijad isegi sellest aru ja püüdsid digimuundumisega asja parandada. Kahjuks tähendas see seda, et naised grimmeeriti koledamaks ja põhjust filmile keskenduda oli veelgi vähem.
see pilt on tegelikult tehtud enne digimuundumist. küllalt võigas juba praegu.
kolm lõikust kahe hinnaga. võtke järjekorda.
memmel võiks olla suus terashambad ja noaga nüsimise asemel peaks ta sõrmed lihast paljaks lutsutama
Kodustel filmiõhtutel on alatihti häda, kuidas leida filmi, mis ühtegi vaatajat teise tuppa pagema ei sunni. Eriline jama on siis, kui püüan asjale demokraatlikult läheneda ja rakendan põhimõtet üks vaataja - üks hääl. Mis välistab põhimõtteliselt kohe kõik mustvalged filmid. Kuigi näiteks Rebecca ja Young Frankenstein teenisid ka kõrgelt komisjonilt heakskiidu ära. Viigiseisu korral saan veel rakendada taktikat ausõna-see-on-hea-film, aga kui ma vähemuses satun olema, siis on puhta pekkis.
Kuuti! ma selliseks juhuks hoidsingi. No kellele siis ei meeldiks värviline õuduskomöödia, mis pealegi valminud sel aastatuhandel. Pekki läinud sõjaväeeksperimendist, mis kamba rahus ja vaikuses terve nädalavahetuse õlut kummutada plaaninud sõprade plaanid vähe vussi ajab. Sellest, et eksperiment ainult naisi puudutas ja nad nümfozombideks muutis ma loomulikult vaikisin. Kohe hakkame vaatama filmi, kus mehed kõigi käepäraste vahenditega kõiki ettejuhtuvaid naisi tapma hakkavad. Tundub kuidagi seksistlik.
Kes on näinud Severance, siis Kuuti! on veidi vähem verisem ja veidi rohkem huumori peale üles ehitatud. Tehakse isegi selline klassikaline võte, nagu mehed naisteriietes ära. Igaühe enda otsustada jääb, kas see on naljakas või mitte. Ega tegelikult väga ei olnud. Küllalt tüütu vaatamine hoopistükkis. Peidetakse end ühes kohas ja joostakse teise. Vahepeal saab keegi ka surma. Nähtud, tehtud. Ilmselt said tegijad isegi sellest aru ja püüdsid digimuundumisega asja parandada. Kahjuks tähendas see seda, et naised grimmeeriti koledamaks ja põhjust filmile keskenduda oli veelgi vähem.
see pilt on tegelikult tehtud enne digimuundumist. küllalt võigas juba praegu.
kolm lõikust kahe hinnaga. võtke järjekorda.
memmel võiks olla suus terashambad ja noaga nüsimise asemel peaks ta sõrmed lihast paljaks lutsutama
0 comments:
Postita kommentaar