Kui vahe ühe teise gladiaatorite filmiga poleks neli aastat ja tootjafirmaks oleks Asylum, oleks palju lihtsam seletada, miks selline film tehtud on. Praegu võib arvata, et kultuurkapitalist olid rahad eraldatud ja finantse ei saanud ometi kulutamata jätta. Mingit kultuurilist väärtust linateosel ei ole. Meelelahutustki pakuti küllalt napilt. Soorollide vahetamine ei ole ju mingi eriliselt uus idee ja paljalt selle najal filmi välja ei vea.Veider muidugi et sama seltskond, kes Smack the Pony (mis oli päris hea ja naljakas sari) juures tegev oli, suurde filmi nii vähe nalju suutsid välja mõelda. Oleks võinud teha ju vabalt poolteist tundi lõdvalt seotud sketše. Komöödia juures on ju kõige tähtsam, et naljakas oleks. Loo sidusus on teisejärguline. Mõelge näiteks kui laia teema Meaning of Life ette võttis ja kui põhjalikult järgnevad stseenid eelmistega seotud olid, aga naerda sai mitte vähe.Kui peaks olema aga peale selle, mitte eriti positiivse kirjutise lugemise, järel ikkagi soov filmi vaadata, siis hankige endale vene keelse dublaažiga versioon (kõlas täpselt nagu klassikaline sylvester-stallone-sharon-stone-hääl) ja vaadake seltskonnaga.
loomulikult käib ühe sellise filmi juurde ka patjadel lösutamine ja viinamarjakivide orjade pihta sülitamine
3 comments:
Ah said viimaks ikka subtiitrid.
ei saanud :)
Kaanepilti vaadtes on tunne justkui sügaks gladiaatorinna oma tagumikku, ju siis ussid.
Postita kommentaar