
Mis Märtrid aga eriliseks teeb, neist teistest keldris abitu ohvri piinamise filmidest, on igasuguse seksuaalsuse puudumine. Kogu tegevus toimus ilma igasuguse kireta. Väga vähesed kuulsatest sarimõrvaritest lihtsalt tapsid, ikka olid mingid sellised fantaasiad mängus, mis südame pööritama ajavad. Filmidega samamoodi, Hostel on vast kõige kuulsam ja esimene võrdlus mis pähe kargab (American Psycho oleks teine), aga võrrelda Hostelit Märtritega on tegelikult äärmiselt kohatu.
Algab ta küll jah, nagu üks suvaline õudukas, see on ka filmi kõige nõrgem osa, aga sellel hetkest kui padakonnale sarnanev mutike areenile astub, lükatakse õudus kuskile tahapoole. Ta on olemas, räigem kui varem ja räigem, kui filmile endale kasulik oleks, sest lihtsat ja turvalist horrorit oodanud vaataja saab selle räiguse kallal viriseda ja olulisest üle libiseda.
Oluline on selles filmis aga täiesti korralik motiiv. Selline motiiv, mis seletab kõik ära.
Kahe korruse jagu maa-alust vanglat tavalise majakese all. Plausible.
Motiivi pärast ei olnud piinajate tegevuses midagi seksuaalset.
Tegemist oli lihtsalt oma Tarkade Kivi otsivate teadlashingedega.
Kahju, et filmil käivitumine nii kaua aega võttis. Viimane pooltund oli täiega eeskujulik, tervikuna lihtsalt hea.

Üks märkimisväärne muljetamine asub siin. Üldiselt ma nii pikale tekstile keskenduda ei suuda, arvutist lugedes vähemalt, aga see läks alla nagu ludin.

0 comments:
Postita kommentaar