sina hääletad, mina vaatan

19 mai 2010

Märtrid / Martyrs(2008)

Tüdrukutirts saab õnneliku juhuse läbi räämas laohoonest jooksu. Katkise keha ja vaimuga laps kasvatatakse lastekodus küll suureks, aga armid jäävad. Lausa sellised, et 15 aastat hiljem võtab neiu sõbranna kampa ja läheb kunagisi piinajaid otsima. Jahipüss teeb korraks sotid selgeks, aga tegelik jama sellest alles algab.
Mis Märtrid aga eriliseks teeb, neist teistest keldris abitu ohvri piinamise filmidest, on igasuguse seksuaalsuse puudumine. Kogu tegevus toimus ilma igasuguse kireta. Väga vähesed kuulsatest sarimõrvaritest lihtsalt tapsid, ikka olid mingid sellised fantaasiad mängus, mis südame pööritama ajavad. Filmidega samamoodi, Hostel on vast kõige kuulsam ja esimene võrdlus mis pähe kargab (American Psycho oleks teine), aga võrrelda Hostelit Märtritega on tegelikult äärmiselt kohatu.
Algab ta küll jah, nagu üks suvaline õudukas, see on ka filmi kõige nõrgem osa, aga sellel hetkest kui padakonnale sarnanev mutike areenile astub, lükatakse õudus kuskile tahapoole. Ta on olemas, räigem kui varem ja räigem, kui filmile endale kasulik oleks, sest lihtsat ja turvalist horrorit oodanud vaataja saab selle räiguse kallal viriseda ja olulisest üle libiseda.
Oluline on selles filmis aga täiesti korralik motiiv. Selline motiiv, mis seletab kõik ära.
Kahe korruse jagu maa-alust vanglat tavalise majakese all. Plausible.
Motiivi pärast ei olnud piinajate tegevuses midagi seksuaalset.
Tegemist oli lihtsalt oma Tarkade Kivi otsivate teadlashingedega.
Kahju, et filmil käivitumine nii kaua aega võttis. Viimane pooltund oli täiega eeskujulik, tervikuna lihtsalt hea.

Näomask oli muidugi muljetavaldav, aga varjas ju üksiti ka silmad ära.
Pärast vaatamist teiste arvamustega tutvudes, käis mitmel poolt läbi etteheide kõrvaltegelaste tausta puudumises. Aga mismoodi see oleks siis pidanud olema? Tere, minu nimi on Aita-Leida Kuusepuu. Sündinud 22. veebruari öösel, 1936. aasta külmal talvel Litsmetsa külas, metsavahi perre 3. tütrena... Vahepeal väike pildialbumiga tutvumine... Ja nüüd ma seon su tooli külge kinni ja teen sinuga kujuteldamatuid õuduseid.
Üks märkimisväärne muljetamine asub siin. Üldiselt ma nii pikale tekstile keskenduda ei suuda, arvutist lugedes vähemalt, aga see läks alla nagu ludin.
Lõpplahenduseks luksusautodes kohale vuranud vanurid suutsid mu isegi korraks naerma ajada. Kujutasin elavalt ette, kuidas titaanist puusaliigestega redelit pidi turnima hakatakse.

0 comments: