Üksi pimedal võitlustandril

Milles täpselt seisneb filmiblogija ja filmikriitiku vahe ma hetkel siin formuleerida ei oska, loomulikult peale selle, et mina oma käkerduste eest kuskilt raha ei saa, aga ma siiski tahaks tõmmata ühe sirge joone, millest ühel pool olen mina ja teisel pool kriitikud.Viimase impulsi selle kriipsu vedamiseks...

Reedeõhtune neiu

Taaskord on põhjust juttu teha ühest vanast mustvalgest komöödiast. Vaadatud sai nimelt His Girl Friday(1940). Lavastajaks Howard Hawks ja peaosatäitjana säras Cary Grant, selles mõttes suht kindla peale minek produtsent Hawksi poolt, enne jäätub põrgu ära, kui selline tandem inimesi kinno ei meelita....

Tuba 205

Hea horrori otsinguil sain hiljuti sabast kinni taanlaste Kollegietil(2007). Aga see kuradi töllakas keeras otsa ringi, näris käed otsast ja kratsis silmad peast. Oli kohe eriti kole õudne vaatamiselamus.Pikk ja lohisev ja täiesti ebaoriginaalne ja idiootselt ebaloogiline. Mõned üksikud ehmatuskohad,...

Tavaline ameeriklane

American Splendor(2003) on silmaringi avardamiseks täitsa hea vaatamine. Jällegi oli tegemist filmiga, mis oma vaatamiskorda päris pikalt ootama pidi, aga nüüd on siis lõpuks põhjust postituse tegemiseks. Tegemist siis koomiksikirjaniku Harvey Pekari elul põhineva teosega, kus vanamees ise jutustaja...

Keri kenasti tagasi

Kiiksud kaunistavad inimest, vähemalt seni kuni Armastuseministeerium leiab, et see konkreetne kiiks kuidagi riikliku julgeoleku pihta käib. Lootuses et minu sümpaatia Jack Blacki (kui näitleja) vastu sellesse kategooriasse ei lange, siis olgu see kiiks siinkohal avalikuks tehtud. Mitte et tema näitlejameisterlikus...

Peegli sisse minek

Kuigi ma ei eelda automaatselt, et mingi filmi uusversioon kohe kindlasti kehvem on kui originaal, siis võimaluse korral otsin välja, klopin tolmust puhtaks ja suskan plaadimängijasse (käivitan kõvakettalt ei kõla ju pooltki nii kenasti, nii et andestage mulle see pisike faktiviga) ikkagi algupärandi....

Veidi meelelahutust

Et mitte pikalt lugeja aega viita, siis ütlen kohe ära: Casino Royale(2006) oli parem kui Quantum of Solace(2008).Veidi lohutust oli lihtsalt sirgjoonelisem, Bond tuuseldas ringi ja küttis kõigile kümmnesse. Ei midagi uut ega üllatavat. Kui arvestada, et algas see film sealt kus eelmine pooleli jäi,...

Süütukesed

Mulle ikka meeldivad sellised kolefilmid, kus tilkagi verd ei valata, aga vaataja tunneb vastupandamatut tahtmist veel mõnd tuld põlema panna ja et keegi läheks ja kontrolliks kas uks on ikka lukus. Mõnusat kõhedust tekitav, mitte jälkusest nägu krimpsutama panev.Innocents(1961) on just täpselt selline...