American Splendor(2003) on silmaringi avardamiseks täitsa hea vaatamine. Jällegi oli tegemist filmiga, mis oma vaatamiskorda päris pikalt ootama pidi, aga nüüd on siis lõpuks põhjust postituse tegemiseks. Tegemist siis koomiksikirjaniku Harvey Pekari elul põhineva teosega, kus vanamees ise jutustaja rollis esines ja Paul Giamatti noort Harveyt kehastas.Täiesti subjektiivsetel põhjustel ei saa öelda, et tegemist on väga hea filmiga, ei ole ma eriline jazz muusika austaja ja ei meeldi mulle sellised pidevas masendusseisundis olevad inimesed. Päris otsatu hädaorg see elu ikka ei ole. Nagu abikaasa Joyce ka välja tõi, siis teda kujutatakse koomiksis ainult tusase ja tõredana, sest nagu Harvey öelda armastab "Misery loves company."
Mis loob kohe seose Howard Sterni eluloo ainetel vändatud Private Parts(1997) nimelise filmiga. Ei mäleta küll, kas film tervikuna oli parem või halvem, aga Howard oli seal oluliselt sümpaatsem tegelaskuju kui nüüd Harvey. Oluline on siin muidugi ka see, et sai neid mõlemaid filme puhta lehena vaadatud, see ameerika kultuuriruumi koomiksilembus on minu jaoks täiesti tume maa (seda enam siis Dj Stern), ainus graphic novel mida mina lugenud olen on Sandman. Ehk siis juba see, et Robert Crumbi nimi tuttav kõlas on hea saavutus, aga näiteks see, et talle endale Fritzi filmid ei meeldinud ja ta kassi järgede vältimiseks maha lasi tappa tuli juba uudisena (seda siis pärast filmi netis ringi tuhnides).
Puhta loogika põhjal, siis päris tundmatust mehest ilmselt filmi ei vändata, aga nagu Harvey isegi vihjas, siis mulle jäi praegu küll mulje, et need kes ise ennast harveydest paremaks peavad pugistavad mõnuga naeru ja need kes üheksast viieni samamoodi pabereid ühest virnast teise tõstavad loevad ta koomikseid selleks, et näha et nad ei ole ainukesed kes oma eluga päris rahul ei ole. Mis tõstatab küsimuse, et kas igasugune kuulsus on parem kui kuulsusetus? Teisalt on tegemist ehk omamoodi teraapiaga, Harvey saab ennast koomikseid kirjutades välja elada ja teised seda lugedes. Pealegi ei pidanud ta Lettermaniga magama, et inimesed ta koomikseid ostaksid, oli edasi tema ise.
Huvitav ja hariv vaatamine, aga kuna eeltöö oli mul taas tegemata, siis ootasin rohkem huumorit ja vähem argielu vaevu. Muud American Splendorile ette heita ei oskagi, kui ikka päris Harvey jatsulemb oli siis ei saa ju filmis temast rokimeest teha. Giamattit saab ka järjekordselt kiita.
õlgkübara alt piilub Robert Crumb
-What movie could be worth driving 260 miles round trip for?-It's a new film called Revenge of the Nerds.
0 comments:
Postita kommentaar