Veidi lohutust oli lihtsalt sirgjoonelisem, Bond tuuseldas ringi ja küttis kõigile kümmnesse. Ei midagi uut ega üllatavat. Kui arvestada, et algas see film sealt kus eelmine pooleli jäi, siis ilmselt algab järgmine selle filmi lõpust. Põhimõtteliselt siis tegemist vaheosaga, kus endiselt verinoorest agendist kasvab (loodetavasti) järgmiseks missiooniks Agent, suure algustähega. Ja ehk siis tulevad vidinad ja Moneypenny ka. Tagaajamised nii maal, õhus, kui vees olid juba olemas ju. Strawberry Fields on ka väärikas lisa nimekirja, kus ees ootamas Honey Ryder, Pussy Galore, Kissy Suzuki jpt.
Iseenesest mulle see uus Bond meeldib, oluliselt rohkem kui eelmine. Brosnan oli lihtsalt igav, lihtsalt kohatäide. Connery oli Connery, Moore tegi huumorit, Dalton oli tõeline inglise härrasmees, rafineeritud on vist see sõna ja Craig paistab, et läheb tagasi algupärandi juurde, karm aga efektiivne. (Lazenby ei olnud ka mu arust sugugi nii halb, aga ühest filmist on vähe, et teda ka Bondiks kutsuda.)
Teemalugu oli halb, algustiitrid olid muidu tasemel, nagu alati, aga laul meile ei meeldinud. Jack White suurimaks saavutuseks jääb endiselt Get Behind Me Satan album.
kurikaelad olid ka Bondile väärilised valitud, selliste peale ei tasugi ühtegi Q vidinat raisata, tükist tinast oli neile küll. Quantumi peapahalane teenib loodetavasti parema lähenemise ära.
hmm, sellist stseeni nagu filmist ei mäleta
4 comments:
Tervist!
Palun võtke ühendust aadressil martin ät elu24 punkt ee. Soovin esitada paar küsimust Teie blogi kohta.
Kõike paremat!
Mina küll mäletan seda stseeni, mida sina ei mäleta :)
no ei tulnud kuidagi see vasakpoolne härrasmees tuttav ette. vana pea ei võta enam kõike kinni :)
No heaküll, teda tõesti ei olnud :P
Postita kommentaar