Milles täpselt seisneb filmiblogija ja filmikriitiku vahe ma hetkel siin formuleerida ei oska, loomulikult peale selle, et mina oma käkerduste eest kuskilt raha ei saa, aga ma siiski tahaks tõmmata ühe sirge joone, millest ühel pool olen mina ja teisel pool kriitikud.Viimase impulsi selle kriipsu vedamiseks andsid filmid Alone in the Dark(2005) ja Battlefield Earth(2000), mis väidetavalt peaks olema ühed suurimad käkerdised filmikunsti ajaloos. Ei, loomulikult ei kavatse neid siin ülistama hakata aga need kaks filmi said hangitud puhtalt selle pärast, et vaadata midagi tõeliselt halba, nii halba, et see heaks muutuks. Ei midagi sellist, lihtsalt kehvakesed olid. Seesama hiljuti vaadatud Kollegiet ja Legally Blond 2 ja Seks ja Linn ja Epic Movie, vot need olid halvad filmid, sellised mis ähvardasid ajuverejooksuga ja kutsusid kontrollimatuid tõmblusi esile.
Mõlema kohta väike säästuarvustus ikka ka. Esiteks Alone in the Dark. Ju oma osa ka selles, et mängu mänginud ei ole, aga oli lausa hetki, kui tabasin end huviga ekraanile piilumas, et näha mis edasi saab. Ei saanud küll midagi head aga midagi silmipimestavalt halba ka mitte. Ma kahtlustan küll, et suure osa hinnangust filmile moodustab hinnang Uwe eelmistele ja järgmistele teostele.
Ja teiseks Battlefield Earth. Olen seda raamatut paar korda käes hoidnud, aga kaanepilt on selline, et ei ole lahti hakanud võtma. Sama ebaloogiline ja patriotismist nõretav nagu Independence Day(1996), lihtsalt efektid olid BE kehvemad. Ja heita filmile ette seda, et John Travolta nägi oma tulnukakostüümis naljakas välja? Mäletab ehk keegi veel seda käkki, kus Andy Serkis veel naeruväärsemas kostüümis neljakäpakil ringi lasi.Ehk siis kokkuvõtteks, kui süüdistada neid filme sära puudumises, siis sellega ma olen nõus. Samas enamik Hollywoodi toodangust läheb sama kategooria alla. Aga maailma halvim film peab ka säravalt halb olema, selline mis sunnib sind öösel hirmuhigiga kaetult üles ärkama ja teki alt välja pugema ja minema kontrollima, kas puu mis sai istutatud selle koha peale, kuhu sai maetud kast mille sisse sai pandud see, mis sellest õudusest järgi jäi, ikka oma koha peal seisab, mitte selline mille sa kohe pärast vaatamist unustad.
Ei ole midagi öelda, julge naine Tara Reid, mina ei julgeks säherdust riistapuud puutuda ka mitte
-Siuke sutsakas oligi vä? - Tri küll, ma ütlesin et puhastame ühe toosi tikke veel! 
Selle koha peal meenus kohe selline klassikaline käkk nagu Judge Dredd ja tema aktiivsoomusest kubemekaitse
Vahetan selle paugukepi kolme klaashelme ja kahe roti vastu
0 comments:
Postita kommentaar