HÕFF 2018 - viimane päev

Pühapäeva hommikul on kultuurikeskuses saginat kõvasti vähem ja need, kes sagivad on kahest pikast päevast veidi rammestunud ja ehk ka õrnalt rusutud teadmisest, et palju pole enam jäänud.
Väikestviisi traditsioonina pühendasin hommiku lühifilmidele. Nii võistlevatele kui ka valitutele. Osutusid sel aastal ootamatult tõsisteks, varasemalt on rohkem verised jaburdamised meelde jäänud, prantslastel üks karufilm ja soomlastel porganditega. Seekord läks aga lausa hirmsaks vahepeal. "The Blue Door" kõige suurem süüdlane. "A Doll Distorted" samuti. "The Hour of Darkness" mõjus näitlejatööga. "The Dark Room" lummas atmosfääriga. "And The Devil Laughs with Me" meeldivalt nihestunud. "Dead Cool" lõi paratamatusega.

Asjaolude soodsa kokkulangemise tõttu (lühifilmide ajal toimunud Q&A ning tühi kõht) ma "Canibat" (2017) ei jõudnudki vaatama. Selle olevat ainult kõige tugevamad lõpuni kannatanud.

Ning festivali viimaseks filmiks "Tiigrid ei karda" / "Vuelven" (2017). Arvasin, et tuleb selline "Cidade de Deus" tüüpi film, aga tehti väga mõnusalt puust ja punaseks milline üks maagiline realism tüüpi linateos välja peab nägema. Ja ega ma ei oskagi öelda kumb pool see hirmsam oli, kas maagiline või realistlik.

Tehnilistel põhjustel venis Haapsalust lahkumine esmaspäeva õhtupoolikusse, mis jättis aega rannapromenaadil patseerida, kohaliku poe muukeelse müüja oma jäätisesoovidega murdumise piirile lükata, kuulsuseid trehvata ja Müüriääre kohvikust kooki osta.

Ning nüüd enam muud ei olegi jäänud, kui anda mõned auhinnad välja.
Kuna igal aastal ma Liigesevalus Libahundi eripreemiat (halvim film) välja ei anna, siis ma täpselt ei teagi kelle käest "Victor Crowley" selle mitte väga ihaldusväärse auhinna ära võtab, aga on selle kindlasti auga välja teeninud.
Tigeda Ahjualuse eripreemia (parim lühifilm) saab külmavärinaid tekitanud "The Blue Door".
Kodukootud Vammuses Vanapagana eripreemia (parim kodumaine linateos)  - "Killing Tartu"
Ukse Taga Kriipiva Nimetu Õuduse eripreemia (kõige hirmsam film) - "Ghost Stories"
Uskumatult Tõetruu Krati eripreemia (parim dokumentaalfilm või kas ikka on?) - "Top Knot Detective"
Tindiplekilise Hallvanakese eripreemia (parim stsenaarium) - pöörane "Schneeflöckchen"

Terashammastega Ebasurnu preemia (festivali parim film) võidab "Vuelven"

Ja ongi kõik. 

Õnneks on juba mai ja aprilli viimase nädalavahetuseni on jäänud vähem kui aasta. Kohtume siis ja ma luban, et kui pakutakse veel võimalust, siis ma püüan oma sissejuhatustes vähem vihjata filmidele, mille peale kõik ehk ei pruugigi elavneda, et "oh jah, muidugi ma olen seda näinud". Bat Pussy publikumenule mõeldes aga - "Alice in Wonderland"?