Vaikse Ookeani Võitlus Ei Ole See Mitte: Taassünd / Atlantic Rim: Resurrection (2018)

Merepõhjast ronib välja hiigeltulnukas, kes ihkab ainult veidi rannaliivas paterdada, aga kurjad sõjaväelased ajavad kohe kahurid kuumaks ja kukuvad täristama. Loomulikult ei ole sellest tulejõust kasu mitte kopika eest ja kui ei oleks täiesti juhuslikult olemas kolme hiidrobotit, kel eluka vastu omad nipid, siis võiks juba täitsa paanikasse sattuda.

Tarantinolikus stseenis tutvustatakse meile kolme kangelast, kes mechade juhtimisest vabal ajal kohalikus baaris jengat mängivad, aga kodumaa kutsele kohe joostes vastavad. Mingil põhjusel on aga üks patsiga poiss robotite tarkvara kallal surkimas käinud ja sellest on tekkinud ühilduvusprobleemid, mis liigses viiteajas väljendub. No et kangelane mõtleb, et nüüd võiks siis paremaga äsada, aga seni kui robot liigutama hakkab, on tulnukas juba jõudnud ise vasakuga kaks lööki sisse kütta. Milliste ohverduste hinnaga sellest täbarast seisust välja tulla ja maailm kindlast hävingust päästa vaadake juba verivärskest ulmepõnevikust "Vaikse Ookeani Võitlus Ei Ole See Mitte: Taassünd". Eriti vinge, et filmi alustuseks näidati ilmselt ära kõik esimese filmi vingemad kaadrid.

Tegelikult on päris huvitav, et kuidas selline ärimudel siiani toimida saab? Kõik teavad mille peale "The Asylum" välja läheb, aga lastakse neil ikka omade versioonidega veidi kallimatest filmidest vett segada. Kinodesse need teosed küll reeglina vist ei jõua, aga kuna filme järjest tuleb, siis mingil moel nad stuudiole ikkagi raha sisse peavad tooma.
Mul endal on nende loominguga tutvumise osas pisuke vahe sisse tulnud, nii et ma tegelikult olin isegi nati üllatunud, kui viisakas see konkreetne mockbuster tegelikult välja nägi. Ajaga on ilmselt ka kogemus tulnud, et nüüd osatakse neid sõjaväe promokaadreid ja odavaid CGI efekte paremini monteerida.
Ja kindlasti saaks eraldi väitekirja kirjutada sellest, kui palju kaadreid ja dekoratsioone leiavad mõnes teises filmis taaskasutamist. Kui nüüd ei eksi, siis selles taaskasutamises jättis kunagi kustumatu mulje film "Mega Shark vs Giant Octopus", kus ühte kaunist allveelaevastseeni uuesti ja uuesti näidati.

Et ma ei asunud filmi vaatamata sellelt baasilt, et oh see on ju see del Toro uus möll, siis mul ei olnud ka milleski pettuda. Tegelikult on mul ainult üks etteheide, küll selline natuke suuremat laadi etteheide, aga siiski ainult üks. Olemata jäi see üks hull kaader, mille järgi aastad hiljem "Taassündi" meenutada saaks.

 kinoajaloo üks tipphetki, filmi "Snakes on a Train" kulminatsioon