sina hääletad, mina vaatan

08 märts 2010

Tühja kah / Point Blank(1967)

Eellugu: Olgu nende Gibsoni-vana uuemate töödega kuidas on: Sõjakannatused, Kristuse kannatused ja Maajade kannatused võiks vabalt ka olemata olla, aga Payback on küll üks selline tore film, mida kannatab sama tihedasti üle kaeda kui Visa Hinge või Surmarelva.
Põhiline: Tegelikult ma hakkasin aga lihtsalt üht Lee Marvini filmi vaatama. Vana kooli möllumees, vana kooli möllufilmis. Ning kui kümne minuti jooksul sai selgeks, et tegemist on sellise remake sünnitanud teosega, siis ma juba patsutasin endale rahulolevalt õla peale, et siit on nüüd küll üks vahva vaatamiselamus tulemas.
Walkerile kütetakse pärast õnnestunud röövi mitu kuuli kerre ja jäetakse surnu pähe maha. Kolossaalne viga. Mees ajab end püsti ja hakkab oma raha tagasi nõudma. 93 000 ja mitte sentigi rohkem. (Summa on uusversioonis ära muudetud ja paar nime ka, aga üldise originaalitruuduse poolest jääb ta vaid Psychole alla.)Paari väikese detailiga on Boormani aga puusse pannud ja see rikkus oodatud elamuse ära.
Porter oli oma tegemistes palju meeldivamalt sirgjoonelisem, Walker käis pool aega ringi ja nägi flashbacke, ehk siis mees tundis oma tegude pärast kahetsust. Samas suurima osa vihast elas ta ühe ilmsüütu madratsi ja automobiili peal välja, reetlik sõber kukkus kogemata kombel surnuks, isegi Carter ja Fairfax ei surnud tema käe läbi. Mingist ninarõnga ära tõmbamisest ja käe lauaplaadi vahele löömisest rääkimata. Walkeri (müstilisel kombel töötavaks) ülekuulamisnipiks oli lihtsalt ühe küsimuse mitu korda küsimine, viimases hädas tulistas vaasi laua peal puruks.Ja summa. Seda oli ju palju. Kui usaldusväärne see kalkulaator muidugi on, aga on ju ilmselge, et 93000 1967. aastal on oluliselt rohkem raha kui 70000 1999. aastal. Ehk siis Walker oli põhiliselt raha peal väljas enda varjugi kartev kurjategijahakatis, samas kui Porter lihtsalt ajas sündikaadiga kiusu, põhimõtte pärast.
Ja lõpp oli ka kehva. Ühel hetkel kutsun meest välja tapale, teisel keeran lihtsalt selja jalutan minema.
Järellugu: Internetis ringi vaadates tuli välja, et Paybackist on ka 2006. aastal otse videosse lastud director's cut olemas. Arvasin, et ehk on seal ninarõngaste küljest tõmbamist veelgi tihedamalt näidatud ja võtsin filmi ette. Jällegi viga. Filmile oli uus lõpp välja mõeldud, mis lõikas hr. Bronsoni täielikult välja, sellega seoses ka varvaste lömastamise. Ning veel suurema eksimusena krutiti värve peale. Hüvasti, külmad sinised toonid.

9 comments:

Metsavana ütles ...

Mina kui värvilise pildi sõber ja vana technicolori kultuse kummardaja viriseks kohe, et alumine kuvapauk on märksa ägedam kui see potisinine ülemine.

Kalver ütles ...

üldises plaanis on sul muidugi õigus, aga selle konkreetse näite puhul loob kole potisinine palju mönusama atmosfääri, kui kaunis värviline. väike mustvalge filmi hõng on juures.

MNC Broz Tito ütles ...

Paybacki linastumise ajal oli siniklaas täiesti omal kohal, praguseks on sellest saandu mingi halva kaameratöö, halva näitlejatöö, halva tsenaariumi ...blabla....summutaja ja lillaka vereplöga esiletooja...

Aga jeh, Payback on ok, ehkki Gibsoni parimaks filmiks pean ise (MM I & II v.a.) Vandenõu teooriat, AGA see ei muuda üldpilti ja endiselt arvan, et Gibsonus oleks võinud peale MM 2-e esilinastust omal kaela murda.
Keegi peale Fletchu poleks nutnud.

Kalver ütles ...

Vandenõuteooria on tõesti hea, aga ei oma minu silmis sellist ülevaatamisväärtust nagu Payback.

kaela murdmise koha pealt, kas võib sellest tuletada, et herr MNC oleks parema meelega Pocahontases Stallonet häält tegemas kuulnud ja What Women Want peaosalisena Arnoldit näinud.

Metsavana ütles ...

Nostalgitsevad vanamehenässid olete, minuarust pole ei Maksatagasi ega *Vandenõuteooria kumbki väärt ülevaatamist.

Teatud eluperioodil (ehk kooliajal kui lihtsalt head filmid polnud kättesaadavad) oli neid vaadata OK uuesti neid plaadimasinasse pistma minu käsi ei tõuse.

*Viimase filmi suurim (karu)teene oli see, et ärgitas keskas läbilugema kohustusliku (emo)kirjanduse nimega "Kuristik rukkis"

Kalver ütles ...

minul on "Kuristik rukkis" top kolmes raudselt sees, kõrvu "Kuritöö ja karistuse" ning "Varesega".

mõni ime, et noortele lugeda ei meeldi.

MNC Broz Tito ütles ...

Pocahontase kohapealt Jah-sõna, sest Stallone inin kõlab shefilt.
What Women Want-i kohapealt on pohh, kuna mõlemal vaatamiskorral olen max.poole filmini ära kannatanud ning Tšjernomõrdiniga ei suudaks ma vast ka kauem vastu pidada...

MNC Broz Tito ütles ...

Kuristik rukkis...hmm...kuristik rukkis....hmm..kas see on see raamat, mis mul umbes kolmekümnendalt leheküljelt avatuna ca aastakene voodi all vedeles ja tasapisi põranda külge kleepus, kuni industriaalühiskonna loodud paneelmajaga ühte sulas ja seetõttu ka kadunuks jäi?
Oli vist see neh...

PS. Kuritöö ja karistus ruulib!!!!!

Kalver ütles ...

krt nii me ei jõua ju kuhugi, kui kogu aeg keegi millegi vastu protesteerib.

vähemalt selles, et Kuristik rukkis lugeda ei kõlband saime vist kokkuleppele.