Palju õnne, Byron Haskin

Kartsite juba, et aprillis ei olnudki ühtegi tähelepanuväärset sünnipäevalast? Asjata. Lihtsalt Erektorisse seekordne õnnitletav ei oleks passinud ja siis tuli juba HÕFF peale. Nüüd on aga viimane aeg ühe aprillikuu sünnipäevalise töödest ja tegemistest pisuke ülevaade anda.

Byron Haskin sündis 22. aprillil 1899. aastal. On küll põhiliselt tuntud lavastajana, alustas aga eriefektindusega. Osutus selles kogunisti nii tubliks, et kandideeris oma tööga kolm korda Oscarile ja tõusis Warner Bros. stuudio eriefektide osakonna juhiks. Oluline on siinkohal ehk märkida, et tol perioodil tähistasid eriefektid pigem kaameratrikke. Byron leiutas selleks tarbeks kogunisti triple-head background projektori, mis siis võimaldas tahaplaanile projetseerida korraga kolm erinevat tausta, nii et need ühena paistaksid.

Kahjuks ei suutnud leida infot selle kohta, mis Byronit 40. aastate lõpus lavastajatoolile istuma meelitas. Oli ta küll jah 1927. aastal ka mõned filmid lavastanud, aga siis tuli ses osas kakskümmend aastat pausi. Oli see stuudio, kes ütles, et nüüd on lood sellised, et on vaja lavastada või veenis sõber George Pal või sisemine sund, mine võta kinni. Et mehe meelisžanriteks kujunesid seiklus- ja ulmefilmid, kus efektitsemist omajagu ette tuli, siis pigem vist ikkagi loomulikult areng.

Mina valisin mehe loominguga tutvumiseks filmid "The War of the Worlds" (1953), "Conquest of Space" (1955), "From the Earth to the Moon" (1958) ja "Robinson Crusoe on Mars" (1964). Esimene põhineb H. G. Wellsi romaanil, kolmas J. Verne omal ja viimane siis D. Defoe romaani ulmeversioon. Byronile andis see kindla jalgealuse, millele tuginedes keskenduda sellele, mis tema jaoks olulisem tundus. Efektid. Loomulikult on need tänaseks päevaks aegunud ja eriti just viimastes on näha ka korduvkasutust ja võibolla, et füüsikreeglitega käiakse neis filmides natuke liiga liberaalselt ümber, aga perspektiivi mõttes viitan 1978. aasta filmile "Navigaator Pirx", mis valmis mitme riigi koostöös ja mille kombineeritud võtted jäävad neile Byroni filmidele selgelt alla. Eriliselt muljetavaldav oli minu jaoks "Conquest of Space" algus, kus meile tutvustatakse Maa orbiidil tiirlevat kosmosejaama, kus saab konstrueerida kosmoselaevu, millega tähtedele edasi lennata.

Huvitav oli muidugi see, et kui vaid mõned aastad varem oli vaid tänu jumalikule sekkumisele Marslaste rünnak tagasi löödud, siis nii "Conquest of Space" kui ka Robinson Crusoe just Marsile suuna võtsid.

Lisaks neile neljale on Byron lavastanud ka veidi teiselaadse ulmeka "The Power" (1968). On üks mees, kes suudab mõttejõuga panna nii asju liikuma kui ka inimesi kontrollida ning vajadusel ka tappa. Pea küll kellelgi ei plahvata, aga mind huvitaks küll, kas Cronenbergi "Scanners" ehk siit veidi inspiratsiooni ole ammutanud? Kuigi igasugu lüliteid ja näidikuid on ka selles filmis omajagu, siis rõhk on siin põnevuse hoidmisel ja sellega saab Byron eeskujulikult hakkama. Ja filmi lõpp on lausa maasikas.

Ning mainimata ei saa jätta ka mehe panust telemaastikul. Lavastas mõned osad "The Outer Limits" sarja, muuhulgas ka Harlan Ellissoni poolt kirjutatud stsenaariumiga "The Demon with a Glass Hand". Võibolla et tähtsamgi on aga tema osalus Star Treki pilootosa juures, kus ta ametinimetuseks oli küll produtsent, reaalselt aga nõustas effektide alal.

Sellise kaliibriga multitalendi sünnipäeva oli siis võimalik aprillis tähistada. Maikuu hällilapse kohta saate aga jällegi Reaktorist lugeda.