Erutusvärinad / Shivers (1975)

Cronenberg on juba jõudnud sellisesse vanusesse, kus igast kiibitsejate arvamus väga korda ei lähe. Trügib julmalt täis turukottidega bussiuksest sisse, sisiseb koolikottidega laste peale ning vabal ajal teeb Robert Pattinsoniga filme. Kunagi on aga temagi noor olnud ja teinud filme, mis segavad ulmet ja õudust veidikese perverssusega, nii et  tänapäevalgi on hea vaadata.
Mis oleks, kui näiteks paeluss, selle asemel, et lihtsalt parasiteerida, võtaks hoopis üle mõne jukerdava organi töö. Maks on joomisest läbi, sööd väikse parasiidikese sisse, see võtab maksa töö enda peale ja no törtsukese toitaineid võtab tänutäheks vahelt. Sellest ideest arendab aga filmi hull doktor, kes umbes viiendal minutil endal kõri läbi lõikab, välja teooria, et palju lahedam oleks parasiit, kes meid asjade pärast vähem muretsema paneks. Kohe palju vähem. Vähem stressi, parem elu. Ainuke mure oleks oma nälja leevendamine ja parasiidi levitamine. Seksinälja.

Cronenberg on teinud zombiefimi, kus zombied ei tahagi süütutel kõrvalseisjatel soolikaid välja rebida, vaid hoopis sugulise läbikäimise teel nakkust levitada. Keskmine filmisõber ehk kehitab õlgu, aga minu arust on absoluutselt fenomenaalne kuidas vaatajal tõmbab hirmuhigi otsaette sellest, et basseinis pladistavad naisterahvad peategelast meela näoga vaatavad.

Vaatasin hiljuti ka meenutuseks The Fly üle. Vägev, raisk! Lühike ja lööv, ei mingit jobutamist, püstolitorust ei ole veel suits hajudagi jõudnud, kui juba lõputiitrid jooksevad.