Kevadine duubelreaktsioon

Märtsikuu Reaktor kohe kohe ilmumas, viimane aeg jaanuari ja veebruari numbrite kohta kirja panna mis sülg suhu toob.

Leila Teal-Mikešin ja Loojate Mängud - Baasis on teosel hetkel ainult üks arvustus, nii et ilmselt on kohalikud ulmikud Täheaja juubelinumbris ilmunud debüütjutu (kõlab ju natuke veidralt, juubelinumber ja debüütjutt) valguses endale muud lugemismaterjali otsinud. Mis mind ennast Loojate Mängudest eemale peletab on Aguri ülevaates (kes seegi kord on suutnud väga kenasti piitsa ja prääniku tasakaalus hoida) olev hinnang "Teine oluline puudujääk on detailide unustamine. Detailid on lugejale väga olulised. Üldjuhul eeldab lugeja, et autor on oma teksti läbi mõelnud, mitu korda ise läbi lugenud, ning igal sõnal mis kirja on pandud, on räägitavas loos tähendus ja kaal." ja selle kinnituseks intervjuus Leila poolt öeldud "Tagakaanele kirjutatu oli välja mõeldud küljendaja poolt, kui ma nüüd väga ei eksi. Eva Luts teab täpsemalt."  Ma teaks oma esikraamatu kohta ka seda, mis soost oli see lind, kes oma kehast väljutas seemne, millest kasvas puu, millest tehtud paberile mu nunnu trükitakse.

Intervjuu: Veiko Belials - hea meel on näha, et pikalt planeeritud intekas lõpuks kirja sai, eriti kui arvestada tema saamise vormi. Veiko on mõne küsimuse juures ikka mõnusalt hoogu läinud ja ei hellita ka suurt kedagi. "...Harglalt ei mäletagi enam, millal viimati midagi sellist lugesin, mis mind kuidagi kõnetanud oleks. Ulmest, ma mõtlen."
Kõige olulisem ulmeajakiri!? - siin tegelikult ei olekski teksti vaja, vaatad juba neid kaanepilte, loed nimesid ja oigad vaikselt. Liivauss 65. aasta märtsinumbris kõige vingemana. Ja keegi müüb seda ebays ainult kümne dollari eest.

Abituriendina, kui emakeele tunnis üle nädala mingeid proovikirjandeid pidime kirjutama, hirmutas õpetaja meid sellega, et paar komaviga ta võib veel andeks anda, aga dai boh kui keegi teemast mööda kirjutama peaks. "...näiteks ilmus 2006 maakeelsena tema äärmiselt mahuka magnum opuse - “Tumeda torni“ (“The Dark Tower“) saaga - esimene raamat „Laskur“ ning järgnevatel aastatel ka selle kuus järge." Umbes niipalju on artiklis pealkirjaga Stephen King - Magnum opus ja dollar baby kirjas Tumeda Torni kohta.

Ulme 2013 aasta filmilinal - Suured tänud, vennad Novodid. Kõik vajalik info kommenteeritult ühes kohas koos, ma ise panen lihtsalt ühte tekstifaili huvitavamaid filme kirja ja pool aastat hiljem ei mäleta enam loomulikult, et mis mind mõne nimetuse juures just võlus. Minu subjektiivse hinnangu põhjal võib lugemise siis ära lõpetada kui superkangelasteni jõutakse, aga vennad panevad objektiivselt lõpuni välja ja ei diskrimineeri kedagi.

Teekond homsesse artikliga haakuvalt - http://listverse.com/2013/03/15/10-ridiculously-specific-predictions-that-came-true/ - kõik ennustused ei ole küll ulmelised, aga neist saab ju soovi korral üle libiseda.

Warhammer 40000 jutu kõige muljetavaldavam osa on põhjalikus millega kirjeldatakse siirikute eesmärke. Et ei ole lihtsalt steroididega suureks pumbatud mehemürakad, keda ei ussi- ega püssirohi võta sellepärast, et mänguloojad nii ütlevad. Neid ei võta ussi- ega püssirohi sest mänguloojad ütlevad, et neil mehemürakatel on 107 erinevat organit, mille eesmärgiks on mürakate elushoidmine mis iganes tingimustel.

Tiny Bang Story - tõesti kaunis vaadata ja hea kuulata. Nutitelefoni ekraan jääb nautimiseks ainult tiba väikseks. Võisin ilmselt kõrvalt vaadates päris naljakas välja näha, kui silmad punnis peas ekraani kohal viimast pusletükki otsides koogutasin.

The Living Dead From Outer Space - kuidagi naljakas tunne oli seda koomiksit lugeda, umbes selline tunne, et eriti on ponnistatud diplomitöö eest võimalikult hea hinde saamise nimel. Peaaegu iga leht oli disaini poolest eelmisest erinev, ehk siis olulisem kui hea lugu, tundus olevat mitmekülgse joonistamisande näitamine. Seda siis ühe mitte ülemäära palju koomikseid lugenud isiku hinnangul.

Nahk - tehnilise poole pealt ei ole miskit iriseda. Tekst voolas ja vulises kui kevadine ojake, minu maitsele jäi aga mäslemist ja üle kallaste tõusmist väheks.

Mamma - ei tohi jääda poolel teel seisma! Tulnukrass hoidis poissi loomaias eksponaadina või tegemist oli viimase sigimisvõimelise isasega maal või mida iganes. Armastuslooks keeramine oli pettumus.

Põrand laes ja Ükski laip ei ärka ellu - ideedepuuduse ja nende lobeda kirjapaneku suutmatuse all Metsavana kindlasti ei kannata. Head lihtsad lood lugeda, aga ehk tasuks proovida ka midagi sellist, mis veidi rohkem süvenemist nõuab. Puhtalt vahelduseks. Kirjutada nii et endalgi suu lahti vajuks, Lumevarin ja Skismaatriks ja Accelerando, ei passi kindlasti igaühe lugemislauale, aga nad sunnivad sind keskenduma. Siuke uitmõte.